Vastsündinu refluks – millal on see normaalne ja millal vajab tähelepanu?

Artikli on koostanud ämmaemand Maret Voites

Mis on vastsündinu refluks?

Vastsündinu refluks ehk gastroösofageaalne refluks (GER) on seisund, kus mao sisu liigub tagasi söögitorru ja vahel ka suhu. See väljendub enamasti piima tagasiheite või “välja ajamisena” pärast toitmist. Refluks on imikueas väga sage nähtus ning enamasti on tegemist füsioloogilise ehk normaalse arengulise nähtusega, mis möödub lapse kasvades iseenesest.

Refluksi põhjuseks on asjaolu, et söögitoru ja mao vaheline sulgurlihas ei ole vastsündinutel veel täielikult välja arenenud. Lisaks veedavad imikud suure osa ajast lamavas asendis ning nende toit on täielikult vedel, mis soodustab maosisu tagasivoolu söögitorusse.

Kui levinud on refluks?

Piima tagasiheide on esimestel elukuudel väga tavaline. Paljud terved imikud ajavad väikestes kogustes piima välja mitu korda päevas. Kui laps võtab hästi kaalus juurde, sööb isukalt ning on üldiselt rahulik ja rahulolev, ei peeta refluksi tavaliselt haiguseks.

Enamikul juhtudel hakkavad sümptomid vähenema esimese eluaasta jooksul ning kaovad sageli täielikult 12–18 kuu vanuseks saades.

Refluksi sümptomid

Kõige sagedasemad refluksi tunnused on:

  • piima või toidu tagasiheide pärast toitmist;
  • sage röhitsemine;
  • luksumine;
  • rahutus toitmise ajal või vahetult pärast seda;
  • neelatamine või “mälumine” pärast toitmist;
  • köhatamine toitmise ajal;
  • kaardumine või ebamugavustunne pärast söömist.

Mõnel lapsel esineb nn vaikne refluks, mille korral maosisu liigub söögitorusse, kuid laps ei aja piima nähtavalt välja. Sellisel juhul võivad sümptomiteks olla rahutus, sage nutmine, unehäired või toitmisraskused.

Refluks või reflukshaigus?

Oluline on eristada tavalist refluksi gastroösofageaalsest reflukshaigusest (GERD). Reflukshaigus tähendab, et tagasivool põhjustab lapsele märkimisväärset ebamugavust või terviseprobleeme.

Arsti poole tuleks pöörduda, kui laps:

  • ei võta piisavalt kaalus juurde;
  • keeldub söömisest;
  • oksendab jõuliselt või purskkaevuna;
  • oksendab rohelist või kollakat vedelikku;
  • oksendab verd;
  • väljaheites esineb verd;
  • köhib pidevalt või tal esineb hingamisraskusi;
  • muutub pärast söömist väga rahutuks;
  • on loid või ebatavaliselt unine.

Sellised sümptomid võivad viidata reflukshaigusele või mõnele muule terviseprobleemile, mis vajab täiendavat uurimist.

Kuidas refluksi leevendada?

Enamikul juhtudel ei vaja vastsündinu refluks ravimeid. Sageli piisab mõnest lihtsast võttest.

Toitmisega seotud soovitused

  • Toitke last võimalikult püstises asendis.
  • Hoidke last pärast toitmist umbes 20–30 minutit püstiasendis.
  • Pakkuge väiksemaid koguseid korraga, kuid sagedamini.
  • Tehke toitmise ajal pause ning aidake lapsel röhatada.
  • Vältige lapse tugevat raputamist või aktiivset liigutamist kohe pärast sööki.

Magamisasend

Kuigi vanemad võivad arvata, et refluksiga laps võiks magada külili või kõhuli, soovitavad rahvusvahelised ravijuhised jätkuvalt asetada kõik imikud magama selili. Selili magamine vähendab oluliselt imikute äkksurma sündroomi riski ning on ohutu ka refluksiga laste puhul.

Kas refluks vajab ravi?

Kui laps kasvab normaalselt ja tema üldseisund on hea, ei ole enamasti uuringuid ega ravimeid vaja.

Täiendavad uuringud võivad osutuda vajalikuks juhul, kui laps ei võta kaalus juurde, oksendab sageli või esineb muid hoiatavaid sümptomeid. Vajadusel võib arst määrata ultraheliuuringu, söögitoru happesuse mõõtmise või muud uuringud, et välistada tõsisemad haigused.

Ravimeid kasutatakse refluksi raviks ainult kindlatel näidustustel ja arsti soovitusel. Tänapäeval rõhutavad ravijuhised, et enamikul imikutel ei anna happesust vähendavad ravimid märkimisväärset kasu ning neid ei tohiks kasutada kergete sümptomite korral.

Kokkuvõtteks võib öelda, et vastsündinu refluks on enamasti normaalne arenguline nähtus, mis tuleneb seedesüsteemi ebaküpsusest. Kuigi sage piima tagasiheide võib vanematele muret valmistada, ei põhjusta see enamasti lapsele kahju ning möödub iseenesest esimese eluaasta jooksul. Oluline on jälgida lapse üldist enesetunnet, kaalutõusu ja toitmist. Hoiatavate sümptomite ilmnemisel tuleks kindlasti konsulteerida perearsti või lastearstiga.

Kasutatud allikad: