Küsimus

Mul nädalane plikatirts, sündis 2,8 kg-sena ja peaks nüüd kiirelt kosutust saama, kuna haiglast tulles oli 2,7kg, aga ta eelistab magada, selle asemel, et süüa… Ja kui üles ajan une pealt, siis ei tule söötmisest ikka midagi välja. Nii söömegi vahel isegi kuni 5h järel. Ja siis esinevad tal kõhuvalud – tõmbab end kägarasse ja ei reageeri siis millelegi, hetkeks vaid kussutamisele. Peale rinna andmist läheb valu hullemaks ja seda just öösiti. Krooksu me ka kuidagi peale söömist välja ei saa, tõsta teda kuidas tahes. Samas ei lase ta toitu ka eriti suust välja pärast söömist. Kuidas neid valusid leevendada, on rohtu nende vastu? Ja millest üldse võivad need valud olla tingitud, nii pisikesel ju gaasivalusid ei tohiks veel olla? Ja kas see on õige, kui lasen tal nii kaua magada, samas kui tuleks rõhku panna söömisele? Päeval toites ta teinekord sööb tissi kuni pärast sügavasse unne vajub.Öösiti on imemised rahutud, millele järgneb rahutu kögin ja tissi eemale tõukamine.

Kõige tähtsam on praegu rinnaga toitmise kindlustamine.

Sul on õigus – 5 tundi ei peaks söögivahed küll olema. Sellise sünnikaalu puhul peaks ta eeldatavasti sööma umbes 2h tagant, vahel sagedamini, vahel harvemini, aga ööpäevas võiks kindlasti olla umbes 10-12 imetamiskorda.

Seega tuleb teda ikkagi äratada. Äratada tuleks just päevasel ajal, sest ilmselt on tema jaoks praegu öö aktiivsem (rahutum) periood ja päev passiivsem (magab rohkem) – oleks hea see teistpidi pöörata.

Äratamiseks on mitmeid nippe – aitab selja ja turja, samuti peopesade ja jalataldade masseerimine. Kasulik on teda ka hästi palju süles, kaisus ja muul viisil enda ligi hoida (kandelinas, kõhukotiga kõhul). Ja kui masseerimine ei aita, siis paljaks võtmine ja enda kõhule tõstmine koos silitamisega aitab tavaliselt ikkagi.

Lähedus peaks loodetavasti vähendama ka kõhuvalusid, mis esimestel kuudel on ikkagi peamiselt uue keskkonna stressist tingitud. Nii pisike vajaks veel pisut ema kõhus olnud olukorra jätkumist – soojust, pehmust, ümbritsetust, lähedust, pidevat toiduvoolu või siis vähemalt pehmemat üleminekut. Võiks esialgu vältida müra (valjemat muusikat) ja eredat valgust, külalisi ja muid rahutuid tegevusi – näiteks poeskäike.

Päris ilma nututa ei saa – see käib asja juurde. Imerohtu ei ole. Kasvades mööduvad ka kõhuvalud. Teda võib küll olla raske nutu ajal imema saada, ent lõppkokkuvõttes imemine siiski lõõgastab soolestikku ja vähendab ka kõhuvalu – seetõttu tasub siiski nutust last alati proovida kõigepealt süles, kõndides ja kiigutades rahustada ja seejärel ikkagi rinda pakkuda, kuni ta lõpuks võtab.

Kõige tähtsam hetkel on imemiskordade suurendamine. Pisikesed on vahel esimestel nädalatel väga unised – ka selle vastu aitab kõige paremini ema lähedus. Mõne päeva võib teha lausa “voodipäeva”, kus sa oled temaga päev läbi koos teki all, kaisus, võimalikult enda vastas ja võimalikult paljalt teda enda vastas hoides ja silitades… Ja loomulikult igal võimalusel imetades.
Kaalulangus esmesel nädalal on normaalne, kuid ei peaks ületama 200-250 g. Seejärel peaks kaal uuesti hakkama tõusma (tänaseks võiks see juba juhtunud olla) ning 10. -14. elupäevaks peaks olema sünnikaal tagasi saavutatud. Kaalus juurde võtmist võiks eeldada umbes 200g (150 – 300g)nädalas.

Kaalu saab kontrollida perearsti ja ka osade imetamise nõustajate juures (info perekool.ee lehelt http://www.perekool.ee/artiklid/millal-peaks-otsima-abi-ja-kust-seda-leida/). Hea oleks seda teha 2-3 nädala vanuses.