Valutustamine ravimitega
Peaaegu kõik sünnitavad naised tajuvad sünnitust valulikuna. Kui loomulikest valu leevendamise võtetest ei ole piisavalt abi, siis tuleb kasutusele võtta ravimid. Sageli avaldab sünnitaja ise soovi tugevama valu leevendamise järele, kuid seda võib pakkuda ka sünnitusel olev ämmaemand või arst, kui ta näeb, et sünnitaja on väsinud, pinges ja ärev. Õigel ajal kasutusele võetud ravim kergendab sünnituse kulgu ning ei lase emal ja lootel liigselt väsida.
Valutustamine valulike ettevalmistavate emaka kokkutõmmete korral ja sünnituse algfaasis
Kui sünnitus ei ole veel alanud, kuid naine kaebab valulikke ettevalmistavaid emaka kokkutõmbeid, siis kasutatakse valuvaigistina paratsetamooli ja lihaseid lõõgastavad ravimid. Parema toime saavutamiseks võidakse soovitada tarvitada neid koos. Enne ravimite kasutamist peaks nõu pidama arsti või ämmaemandaga.
Aqua-blokaad ehk steriilse vee paapulid
Sünnituse algfaasis võib ämmaemand sünnitajale pakkuda aqua-blokaadi. See on valuvaigistamise viis, kus naha alla nimmepiirkonda või kõhu alaossa süstitakse destilleeritud vett. Süstekohas tekib terav kirvendav valu ja kuumatunne, mis hajutab umbes 60–90 minutiks sünnitusvalusid. Sellised veesüstid on naisele ja lapsele ohutud.
Opioidid
Sünnitusel saab valu leevendamiseks kasutatada tugevatoimelisi opioide. Tavaliselt kasutatakse neid ravimeid siis, kui emakakael on juba 3–4 cm avanenud ja tuhud on ebakorrapärased või väga valulikud ning naine seetõttu pinges. Need ravimid leevendavad hästi valu, kuid kõrvaltoimena võivad põhjustada iiveldust ja oksendamist. Mõne tunni jooksul peale ravimite kasutamist ei ole soovitav sünnitajal minna lõõgastumiseks ja valu leevendamiseks vanni, sest ravimid võivad põhjustada uimasust. Kui opioide manustada vahetult enne lapse sündi, siis võivad nad mõjuda pärssivalt vastsündinu hingamisele.
Naerugaas
Dilämmastikoksiid (N2O) ehk naerugaas on üks levinumaid sünnituse medikamentoosse valutustamise viise. See on ohutu ja seda võib kasutada kuni lapse sünnini. Naerugaasi antakse sünnitajale hapnikuga segatuna ja sünnitaja hingab seda ise läbi maski, mida ta hoiab tuhu ajal suu ja nina vastas. Emaka kontraktsioonide vahelisel ajal võtab sünnitaja maski näolt ja hingab tavalist toaõhku. Naerugaasi valu leevendav toime on mõõdukas ning mõnedel naistel võib see põhjustada uimasust, iiveldust ja pearinglust. Need kaebused mööduvad aga kiiresti, kui gaasi hingamine katkestada.
Paratservikaalblokaad
Selle puhul kasutatakse tuimestuseks erilist pikka nõela, mille abil arst viib ravimi tupe kaudu emakakaela kõrval limaskesta all paiknevate närvipõimikute piirkonda. Protseduur ei ole valusam ega ebamugavam kui tavaline tupekaudne läbivaatus ja leevendab hästi emakakaela venitusest tingitud valu. Paratservikaalblokaadi toime kestab üks-kaks tundi. Vajadusel võib protseduuri ka korrata.
Protseduuri tegemise ajal on vaja loodet jälgida kardiotokograafia (KTG) abil. Väga harv kõrvaltoime võib olla ravimi sattumine emaka vereringesse ja sealtkaudu looteni ning seetõttu võib loote südametöö lühiajaliselt aeglustuda.
Epiduraalanalgeesia ja minispinaalanalgeesia
Epiduraalanalgeesia on efektiivseim sünnituse valutustamise viis. Selle protseduuri viib läbi anestesioloog ehk narkoosiarst. Arst viib epiduraalinõela abil peenikese plastiktoru ehk kateetri seljaaju ümbritsevasse epiduraalruumi, kuhu seejärel manustatakse valu leevendavad ravimid. Kateetri paigaldamiseks peab sünnitaja mõnda aega rahulikult küljel lamama või istuma. Samuti on oluline loote seisundi jälgimine nii protseduuri tegemise ajal kui ka pärast, milleks kasutatakse kardiotokograafiat (KTG).
Epiduraalanalgeesiat kasutatakse siis, kui emakakael on 3–5 cm avanenud ja esinevad tugevad regulaarsed emaka kokkutõmbed. Ühekordne annus leevendab valu tavaliselt umbes kaheks tunniks, seejärel on võimalik manustada uus kogus ravimit. Mitut annust sünnitaja vajab, sõltub sünnituse edenemise kiirusest ja individuaalsest valutundlikkusest.
Epiduraalanalgeesia kõrvaltoimeks võib olla sünnitaja vererõhu langus, mille ärahoidmiseks tilgutatakse sünnitajale enne veeni kaudu vedelikku. Vahel võivad tuimestuseks kasutatavad ravimid põhjustada naha sügelust, samuti võib epiduraalanalgeesia kasutamisel sünnitajal esineda nõrkustunnet jalgades ja raskusi põie tühjendamisel. Epiduraalanalgeesia leevendab küll väga hästi valu, kuid sünnitustegevus võib jääda loiumaks ning efektiivsete emaka kokkutõmmete hoidmiseks võib olla vaja sünnitusjõude ravimitega (oksütotsiiniga) toetada. Epiduraalanalgeesia leevendab valu ka pärast sünnitust ning seetõttu jätkatakse sellega näiteks siis, kui on vaja õmmelda sünnitusteede rebendeid. Epiduraalanalgeesiat on võimalik kasutada ka keisrilõike tegemiseks.
Epiduraalanalgeesiale sarnase toimega on minispinaalanalgeesia. Protseduurid on sarnased, kuid minispinaalanalgeesia ravimid on veidi erinevad ja toimeaeg lühem. Minispinaalanalgeesia sobib hästi näiteks korduvsünnitajale, kelle sünnituse kulg on enamasti kiirem.
