Vaktsineerimine raseduse ajal
Vaktsineerimine raseduse ajal tuleb hoolikalt läbi mõelda ning kõige paremini saab Sind nõustamisel toetada ämmaemand või naistearst.
Inaktiveeritud/surmatud viirust/bakterit või selle antigeene sisaldavaid vaktsiine võib raseduse ajal vajadusel kasutada. Vaktsineerimise vajaduse määrab Sinu kuulumine vastava haiguse riskigruppi ja Sinu kaasuvad haigused, eluviisid, elukoht jm tegurid. Gripivastane vaktsineerimine on vajalik naistele, kelle raseduse teine ja kolmas trimester jäävad gripi kõrghooajale. HPV- ehk emakakaelavähi vaktsiini raseduse ajal ei soovitata, kuid rasedusaegne vaktsineerimine ei ole näidustus raseduse katkestamiseks.
Nõrgestatud elusviirust/bakterit sisaldavad vaktsiinid on raseduse ajal vastunäidustatud (punetised, mumps, leetrid, tuulerõuged, tuberkuloos, poliomüeliit, kollapalavik, kõhutüüfuse suukaudne vaktsiin). Kuigi loote kahjustusi pole vaktsineerimisega seoses kirjeldatud, on teoreetiline risk loote haigestumiseks olemas. Raseduse ajal on nende vaktsiinidega vaktsineerimine näidustatud vaid siis, kui kokkupuude haigusega on tõenäoline/vältimatu. Imetamise ajal võib eeltoodud vaktsiine kasutada. Andmed tuberkuloosi vastu vaktsineerimise ohutuse kohta rinnaga toitmise ajal ei ole piisavad ja seda peab vältima.
Imetamise ajal on vaktsineerimine lubatud. Kuigi A-hepatiidi, pneumokokkinfektsiooni ja marutõve vaktsiini ohutuse kohta ei ole piisavalt andmeid, on risk nende haiguste ülekandumiseks rinnapiima saavale lapsele minimaalne.
Immunoglobuliinid on näidustatud haiguse (B-hepatiit, A-hepatiit, marutõbi, teetanus, tuulerõuged) ennetamiseks/raviks pärast kokkupuudet haigustekitajaga. Teetanuse, A- ja B-hepatiidi ning marutõve korral manustatakse samaaegselt immunoglobuliiniga ka vastav vaktsiin.
Tuulerõugete immunoglobuliin on näidustatud rasedale, kes pole tuulerõugeid põdenud ja on
olnud kontaktis tuulerõugeid põdeva inimesega.
Immunoglobuliin on näidustatud vastsündinule, kui tema ema põeb tuulerõugeid sünnituse ajal või haigestus kuni neli päeva enne või kuni kaks päeva pärast sünnitust.
A-hepatiidi immunoglobuliin on näidustatud rasedale kuni kahe nädala jooksul pärast haigustekitajaga kokkupuudet. Sel perioodil sündinud vastsündinule, nagu ka A-hepatiiti põdeva ema vastsündinule, on näidustatud immunoglobuliini manustamine võimalikult ruttu pärast sündi.
SARS-CoV-2 vastane vaktsineerimise on pandeemia peatamise võtmeküsimus. Tänaseks on kogutud piisavalt infot mRNA vaktiinidega rasedusaegse vaktsineerimise ohutuse kohta. Raseduseelse ja –aegse vaktsineerimisega seotud kasu ületab sellega seotud riske.
COVID-19 vaktsiinid kaitsevad tõhusalt raske kuluga nakkuse eest ka rasedaid
- Rasedus ja rinnaga toitmine ei ole vastunäidustus vaktsineerimiseks; raseduse testimine enne vaktsineerimise otsuse tegemist ei ole vajalik. Vajadusel saab nõu pidada oma naistearsti või ämmaemandaga.
- Rasedad peaksid läbima kindlasti kogu vaktsineerimiskuuri, sest raseduse ajal on immuunsüsteem nõrgem ning ainult üks doos ei pruugi olla kaitse tekkeks piisav. Kui esmasest vaktsineerimise kuurist on möödunud 6 kuud, on immuunvastuse uuendamiseks vajalik vaktsiini tõhustusdoos. Vaktsineerimine on vajalik ka COVID-19 haigestumise järgselt. Sobiva ajavahemiku osas nõustab tervishoiutöötaja.
- Vaktsineerimise tagajärjel tekkinud antikehad kaitsevad ka loodet ning peale sünnitust rinnapiima kaudu ka vastsündinut.
COVID-19 vaktsiinid on rasedatele ohutud
- Pole elusvaktsiinid ega sisalda aineid, mis kahjustaksid rasedat või loodet
- mRNA vaktsiinid ei muuda DNAd ega põhjusta geneetilisi muutusi
- Ei läbi platsentat ega mõjuta seega loodet
- Ei mõjuta viljakust. Vaktsineerimine ning selle tagajärjel tekkiv immuunreaktsioon ei mõjuta platsentat ega munasarjade funktsiooni
- Ei suurenda raseduskatkemiste, enneaegse sünnituse, surnultsünni, loote väärarengute ega teiste tüsistuste riski
Need andmed pärinevad 11 uuringust, kuhu on kaasatud üle 80 000 raseduse ajal vaktsineeritud naise andmed viiest riigist.
Vaktsineerimise kõrvaltoimed
Kõrvaltoimete esinemine pärast vaktsineerimist on seotud organismi vastupanuvõime (antikehade) tekkimisega koroonaviiruse suhtes.
Vaktsineerimisjärgse palaviku korral on lubatud (ka rasedatel) kasutada paratsetamooli. Anti-D-immunoglobuliini manustamine vajadusel on lubatud.
Hetkel on Euroopas müügiloa saanud kaks mRNA meetodil valmistatud koroonaviiruse vastast vaktsiini:
- Pfizer-BioNtech vaktsiin
- Moderna vaktsiin
