Vaakumsünnitus
Küsimusele vastas: Ingrid Kaoküla, ämmaemand
Küsimusele vastas: Ingrid Kaoküla, ämmaemand
Minu esimene laps sündis vaakumsünnitusega 3,5 aastat tagasi. Mulle öeldi, et oli sünniteede lõtvus. Ma kardan väga, et teise lapsega võib sama juhtuda, sest kust need sünniteed nüüd tugevamad saavad olla (võib-olla rumal minust nii mõelda). Tahaksin ikka ise sünnitada, aga kui on risk vaakumile, siis enne laseks juba keisri teha. Küsimus ongi selline, kas sünniteede lõtvus tähendab, et minu sünniteed ongi lõdvad või oli see hetkeline lõtvus? Kas ma muretsen liiga üle?
Teie esimene sünnitus lõppes vaakumsünnitusega ja Teid huvitab, kas sama sündmuste käik võib korduda. Kõigepealt sünnitusteede lõtvusest. Diagnoosina ega olukorrana ei ole sellist asja olemas. Ilmselt oli tegemist väljutusjõudude nõrkusega. Tavapärases eesti keeles võiks öelda, et pressid ei olnud piisavalt tugevad, et last sünnitusteedes edasi tõugata. Selle kohta öeldakse mõnikord, et emakas on väsinud. Miks siis mõnikord emakas väsib? Vaakumsünnitusele eelneb tavaliselt alati mingi toiming, mis vallandab sündmuste ahela, mis lõpeb vaakumaparaadi kasutamisega beebi sünnitamiseks. Sellised “asjaolud”, mille puhul lõpuks sagedamini vaakumi abi tarvis läheb on näiteks: – Epiduraalanalgeesia (seljasüst) sünnitusel; – Sünnituse esile kutsumine ravimitega või lootevee avamisega; – Sünnituse kiirendamine tilgutiga. Tilguti aitab küll emakakaelal avaneda aga ei kiirenda tita laskumist sünnitusteedes; – Liiga varane pressimisele innustamine; – Pikale veninud sünnitus. Kui sünnitus venib põhjendamatult pikaks, tuleks välja selgitada põhjus, miks sünnitus ei edene. Näiteks: hirm, valustress, kindlustunde puudumine, tita vale asend sünnitusteedes, liigveesus/väheveesus. Emakalihas väsib tööd tehes, nagu iga teine lihas. Kui sünnitus on olnud väga pikk, võib tekkida enne presside algust (enne väljutusperioodi) paus, mille jooksul keha taastab oma jõuvarusid sünnituse otsustavaks finaaliks. Samuti on see beebile võimalus enne välja “trügimist” pisut puhata ja jõudu koguda. Laps nimelt võtab sünnituse viimasest faasist väga aktiivselt osa. Sageli käsitletakse seda hädavajalikku puhkepausi kui sünnitustegevuse vaibumist ja selle asemel, et lasta sünnitajal/emakal ja lapsel puhata, kutsutakse sünnitustegevus kunstlikult ravimitega (tilguti või tabletid) esile. Sellisel juhul on väga suur tõenäosus, et beebi kätte saamiseks vajatakse vaakumaparaadi abi. Kindlasti ei ole “lõtvus” Teie sünnitusteede omapära. Usun, et Teie sünnitusteed on täiesti normaalsed. Lõtvade sünnitusteedega ei saaks suguelu elada, põis ei peaks pissi kinni, uus rasedus katkeks jne. Kuna teine sünnitus kulgeb reeglina kiiremini ja väiksemate probleemidega, siis ei ole mingit põhjust arvata, et ka seekord peaks tita sündima vaakumi abil. Vaakumi näidustused tekivad alati erakorraliselt alles päris sünnituse lõpus ja need põhjused ei ole sellised, millel oleks tendents korduda. Vastus sai pikk ja teoreetiline. Oleks hea, kui saaksite kellegagagi: oma ämmaemanda või perekooli juhendajaga analüüsida eelmisel sünnitusel juhtunut. Võibolla on eelmise sünnituse käigus ka selliseid vigu, mida oleks siis seekord võimalik vältida. Mõnikord kasutatakse vaakumsünnitust tita seisundi tõttu – kui beebi südamelöökides või analüüsides leitud muutused näitavad, et laps peab kohe sündima, muidu saaks ta kahjustada. Siis kasutatakse vaakumit, et tita võimalikult kiirelt välja aidata. Aga see ei olnud ilmselt Teie esimese sünnituse puhul vaakumsünnituse põhjuseks.