Uued antibiootikumid teevad eluohtlikele bakteritele säru?

Välja töötamisel on tuberkuloosiravim ja mullabakterite rakkudest eraldatud aine tõotab tõhusalt hävitada streptokokke.

Kõige vanem antibiootikum – penitsilliin, jõudis ravimiturule Teise maailmasõja ajal. Pärast seda uurisid biokeemikud hoogsalt erinevaid hallitusseeni. On olemas enam kui 15 antibiootikumide klassi, mis erinevad oma keemilise koostise ja bakteritevastase toime poolest.

1960ndate alguseks olid välja töötatud streptomütsiin, kloramfenikool, erütromütsiin ja paljud teised antibiootikumid. Tollest ajast saati on turule jõudnud vaid kaks uut antibiootikumide klassi. Mitu ohtlikku tõvestavat mikroobi on muutumas antibiootikumide suhtes tundetuks ja vajadus uute ravimite järele on ilmselge.

Uute antibiootikumide otsingul kammivad teadlased läbi looduslikke bakterikooslusi. Otsitakse mikroorganisme, kellel on tekkinud võime toota oma konkurente hävitavaid aineid. Paraku on see tõeline vägitöö, kuna näiteks mullas elutsevad pisiolendid vajavad kasvamiseks erilisi tingimusi ega suuda laboris ellu jääda.

USA ja Saksa teadlased suutsid pinnasebakterid kasvatada mullakihti paigutatud erilises kambris. Kümnete tuhandete erinevate mikroorganismide hulgas otsiti uusi võimalikke antibiootikume. Kim Lewise juhitud uurimisrühm avastas aine, mis sai nimeks teiksobaktiin. See tundub mõjuvat Gram-positiivsetele mikroobidele, kel pole rakukestas välismembraani. Nimetus tuleb värvimistehnikast – seda tüüpi bakterid muutuvad värviga töötlemisel püsivalt violetseks.

Hiirtega tehtud katsetes hävitas teiksobaktiin nii stafülokokke kui streptokokke. Samuti mõjub see kahele kõige hirmuäratavamale Gram-positiivsele bakterile – metitsilliinresistentsele stafülokokile ehk MRSA-bakterile ja ravimite suhtes tundetule tuberkuloositekitajale.

Gram-negatiivsetel mikroobidel nagu näiteks salmonellat ja gonorröad tekitaval Neisserial on rakuseinas üks lisakiht ja see takistab uue antibiootikumi toimimist. Tavaliselt häirivad antibiootikumid mikroobide valgutootmist. Teiksobaktiin seevastu lõhub pigem mikroobide rakuseina ehituskivideks sobivaid lipiide. Uute lipiidide tootmine kulutab tohutult energiat ja uurimuse ühe autori Tanja Schneideri sõnul tundub see mehhanism bakterirakke kurnavat.

Teadlased oletavad, et teiksobaktiini vastase resistentsuse tekkimiseks võib kuluda vähemalt paarkümmend aastat. Lewis loodab uue meetodiga leida mullast uusi mikroorganisme, kes võiksid toota veelgi tõhusamaid bakterivastaseid aineid. Uurimus ilmus ajakirjas Nature.

Šveitsi ravimifirma Novartis teatas ajakirjas Science Translational Medicine edusammudest multiresistentse tuberkuloosi ravimi loomisel. Maailmas haigestub igal aastal tuberkuloosi umbes 12 miljonit inimest. Neist ligi 650 000 kehas teeb laastamistööd tavaliste ravimite suhtes tundetu tuberkuloosikepike. Sellised haiged on kauem nakkusohtlikud ja nende ravi kestab vähemalt 18 kuud, korraga kasutatakse 4-7 erinevat ravimit.

Möödunud aastal haigestus Eestis esmasesse tuberkuloosi 184 inimest. Keskmiselt viiendik uutest tuberkuloosijuhtudest ei allu kahele põhilisele antibiootikumile: isoniasiidile ja rifampitsiinile. Novartise poolt katsetatava antibiootikumi toime sarnaneb isoniasiidiga, kuid on leitud viis, kuidas vähendada resistentsuse teket.

Mullabakteritelt leitud uus aine tõotab eelkõige olla tõhus streptokokitapja. Millised bakterid teevad arstidele kõige rohkem peavalu? Kommenteerib Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar: uute antibiootikumide puuduse probleem on pigem Gram-negatiivsete bakterite osas. Nende välismembraani läbivaid aineid on palju raskem toota kui aineid, mis toimivad Gram-positiivsetele bakteritele, millel välismembraan puudub.

Viimastel aastatel on turule tulnud mitu uut ainet Gram-positiivsetele bakteritele. Lisaks on MRSA resistentsus vankomütsiinile väga väike. Vankomütsiinile resistentsed enterokokid (soolebakterid) on mõnedes piirkondades muutunud probleemiks, Eestis seda muret õnneks pole.

Minu jaoks teeb uudise atraktiivseks see, et on tehtud kindlaks täiesti uus toimemehhanism, kuigi ravimeid, mis raku seinale toimiksid, on palju. See annab lootust, et on veel tulemas uue toimemehhanismiga aineid. Samuti on huvitav kõrge barjäär resistentsuse tekkeks. Kas see tähendab, et resistentsust üldse kunagi ei teki?. Ootame-vaatame.

Artikkel pärineb teadus.err.ee
Toimetanud perekool.ee