Tunnid algavad teismeliste jaoks reeglina liiga vara

Artikkel pärineb: teadus.err.ee

http://teadus.err.ee/v/psyyhika/psyhholoogia/d36d1a89-a549-44b5-9a60-f8cda99db23c

ID-100146902Kool algab ülekohtuselt vara. Tõenäoliselt on selle üle elus ühel või teisel hetkel kaevelnud pea kõik. USA Pediaatria Seltsi uue ülevaateartikli kohaselt aitaks tundide algusaja nihutamine leevendada teismeliste unikaalsete päevarütmide tõttu ilmnevat kroonilist unepuudust, mis parandaks omakorda nende õpitulemusi ja vähendaks hilisemaid terviseprobleeme.

Aastate vältel tehtud uurimistööd on juba ammu näidanud, et teismeiga toob kaasa muutuse laste harjumuspärastes päevarütmides. Aju melatoniini taseme muutusest tingitud nihe muutub märgatavaks 13. eluaastast ning saavutab haripunkti neli kuni kuus aastat hiljem, mil teismelised lähevad magama varasemast keskmiselt kaks tundi hiljem. Ent kuna ärkamisaeg jääb tavaliselt samaks, viib see tihti kroonilise unepuuduseni. Teismelised vajaksid ideaalis 8,5-9,25 tunni pikkust uneaega.

Ajavahestressi meenutava seisundi tõttu kasvab muu hulgas autoõnnetustesse sattumise, depressiooni ja ülekaalulisuse risk, rääkimata üleüldisest tujukusest. Näiteks hiljuti ajakirjas Pediatrics ilmunud töös leiti 10 000 teismelise ja noore täiskasvanu näitel, et 16-aastasena päevas vähem kui kuus tundi magada saanute seas võis viis aastat hiljem ülekaalulisi leida viiendiku võrra sagedamini kui kontrollgrupis.

Eelmisel reedel ilmus seevastu töö, milles jälgiti kolme aasta vältel 9000 USA õpilast. Hilisema tundide algusajaga koolides sattusid teismelised juhid õnnestustesse 65-70 protsendi võrra harvemini. Samuti võis märgata vahet teismeliste akadeemilises sooritusvõimes. Keskmine hinne oli poole palli võrra kõrgem nii humanitaar- kui reaalainete vallas. Sarnaseid mustreid on varem märgatud ka näiteks Brasiilias, Iisraelis ja Itaalias.

Seejuures joonistub välja, et mida hiljem hommikul tunnid algavad, seda selgemalt positiivsed mõjud avalduvad. Seeläbi soovitab USA Pediaatria Selts põhi- ja keskkoolis õppetööga alustada kõige varem kell 8.30. Hetkel tehakse seda Ühendriikides vaid igas kuuendas-seitsmendas koolis. Euroopas algavad keskastmes tunnid tavaliselt kell üheksa hommikul, ent kasvõi Eesti tõestab, et see pole reegel.

Probleemi süvendab lisaks kaasaegsete nutiseadmete mõju, misläbi märgivad uneteadlased ülevaateartiklis, et teataval määral saaksid probleemi leevendada ka lapsevanemad, paludes oma järeltulijatel nende kasutamisest hilisõhtul hoiduda.

Ülevaateartikkel ilmus ajakirjas Pediatrics.

Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa, ERR Teadusuudised