Sünnitusjärgne emotsionaalsus 2. osa (video)
Lapse saamine on väga suur muutus. Seda nii emale kui isale. Sünnitus on üks suuremaid elu muutusi tervele perele. Sel hetkel muutub kogu elu teiseks. Muutusi ei läbi mitte ainule keha, vaid ka psüühiliselt muutub palju. Kõik naised on väga erinevad ja ka nende rasedused on erinevates oludes kulgenud. Lapse saamine on väga tore ja oodatud sündmus, kuid vahel võib sellega kaasneda ka muresid.
Uuringud näitavad, et sünnitusjärgne depressioon saab kõige enam alguse teisel-kolmandal kuul peale sünnitust. Vastsündinu magab enamasti paari tunni kaupa ja ärkab sageli. Mõni laps magab rohkem, teine vähem. Sellist korralikku ööund ei pruugi mitu kuud olla ja see on väga kurnav.
Murelikuks tasuks muutuda, kui naine tunneb, et ta:
- on väga väsinud peale sünnitust
- meeleolu on langenud
- ei tule enam igapäeva toimetustega toime
- kõik ajab nutma.
Sageli, kui naine juba teadvustab, et nüüd ma pean kellegi käest nõu ja abi küsima – kõik ei ole enam hästi, algab ka tervenemine. See on hetk, kus naine julgeb tunnistada, et ma olen hädas. Vahel pöörduvad naised ka perearsti poole. Minnakse mõne teise probleemiga – näiteks sagedased peavalud. Tihti jõutakse koos selleni, et tegelikult on need põhjused võib-olla hoopis emotsionaalset laadi.
Tihti ei taheta abi küsida ja võib-olla isegi endale probleemi tunnistada. Kuidas ma siis ei saa ise hakkama ja vajan abi? Uskuge, tõenäoliselt on teie lähedal inimesi, kes hea meelega pakuks ennast aitama – mees, sõbrad, sugulased. Nõustajad kutsuvad seda tugivõrgustiku otsimiseks. Esimese asjana, kui naine nõustamisele jõuab, otsitaksegi koos tema lähikonnast – kes võiks aidata?
Inimene peab saama ennast välja puhata, kasvõi paar ööd. Kui korraks on see „stop“ olnud, on jälle palju kergem mõista, mis toimub. Teine asi, mis emasid väga palju aitab on nn „oma aeg“. Paljud emad tihti ei oskagi oma beebidest eemale minna. Selge see, et vastsündinud imik vajab väga ema ja ema lähedust. Nad ongi koos, aga see hetk endale on ka siis võimalik leida. Kasvõi 10 minutit korraga, et rahulikult süüa, duši all käia, omi mõtteid mõlgutada, jalutada, poes käia- mis iganes emale sel hetkel meelepärane tundub. Väga tore oleks, kui näiteks isal või mõnel teisel lähedasel oleks võimalik beebiga õue jalutama minna ja ema saaks sel ajal veidi omaette aega nautida. Igal inimesel on vaja pisut aega iseendaga, et oma patareisid laadida.
Lisaks lähedaste abile on Eestis olemas ka raseduskriisi nõustamise süsteem. Igas sünnitusmajas on olemas raseduskriisi nõustajad, kes käivad väljakutsetel ja suuremates sünnitusmajades on ka ambulatoorne vastuvõtt, kuhu saab pöörduda. Naised, hoidke ennast ja pöörduge julgelt nõustajate poole, kui te tunnete, et on vaja kellegagi veel oma muresid ja rõõme jagada.
Tahaks värsketele emadele öelda, et ärge muretsege peale sünnitust nendele tolmurullide pärast põrandal või nõude pärast kraanikausis. Kõike ei pea jõudma! See on aeg, kus on und niigi vähe ja kui beebi magab, ürita seda teha ka sina. Lisaks, pange ka üksteist lisaks beebile tähele. Kuulake teise poole rõõme, muresid, hirme – olge üksteisele toeks. Koos on palju lihtsam ja mis peamine – ka palju toredam.
Toimetanud perekool.ee