Margaret Mitchell, “Tuulest viidud”

Küllalt sageli märkavad vanemad oma last esimest korda uurides, et ta polegi sileda nahaga roosa beebi, vaid veidi krimpsus ning sinaka varjundiga. Imiku pea tundub olevat liialt suur, käed-jalad liialt peenikesed, ning loomulikke teid pidi sündinud titad on veidi muljutud.

Sinaka või lillaka varjundiga või erkroosa nahk on põhjustatud sünni järel esinevast suhtelisest hapnikuvaegusest. Sünnimomendil leiavad aset suurimad muutused lapse kopsude töös. Looteeas ei osale nad gaasivahetuses, vaid hapnik jõuab lapsele platsentast nabaväädi kaudu. Loote kopsud on täidetud looteveega, mis surutakse sünnitusteedest läbiminekul sealt välja. Esimeste tugevate ja sügavate hingetõmmetega täidetakse kopsud õhuga. Kopsude kohanemine võtab aega mõne tunni või isegi mõne päeva. Sel ajal imendub lõplikult lootevesi lapse kopsudest vereringesse.

Samal ajal on ka südamel ja vereringel suur töö teha. Enam ei jõua veri platsentasse. Varasemast rohkem verd jõuab kopsudesse, selle ringipumpamiseks peab süda suuremat jõudu rakendada. Kopsust tulev hapnikurikas veri jõuab esmalt elutähtsatesse organitesse, nagu aju ja süda. Veidi hiljem saavad hapnikurikast verd ka sõrme- ning varbaotsad. Mõne minuti pärast võib näha lapse nahavärvi paranemist. Kui laps hingab rahulikult, tema keha on soe, pole vaja muretseda naha veidi halvema jume pärast. Vereringe hakkab kohanema uue olukorraga, südames sulguvad avad, mille kaudu rasedusaegses elus veri kopsust mööda liikus. Suurte pingutuste järel hakkab laps rahunema, koos sellega muutub hingamise ja südame rütm ühtlasemaks.

Vastsündinud lapse normaalne hingamissagedus on 30-60 korda minutis.Vanemaile võib tunduda, et laps hingab ebaregulaarselt, mõnele kiiremale hingamisliigutusele järgnevad aeglasemad ja sügavamad. Hingamisel osaleb lapse kõht, mis tõuseb ja vajub rindkere liikumisele vastassuunaliselt. Selline hingamine on iseloomulik vastsündinueale.

Imiku südametöö on kiire, normaalne sagedus jääb vahemikku 100-180 korrani minutis. Lapse süda töötab aeglasemalt magades, kuid kehalise pingutuse, nagu nutmise, kakamise, imemise või nutu ajal on rütm oluliselt kiirem.

Vastsündinu kehatemperatuur sõltub ümbritsevast temperatuurist. Kui emaka sees oli sooja 37 kraadi, on laps sünnil pool kraadi soojem. Kui emal on sünnitamise ajal palavik, võib ka tema vastsündinul leida kehatemperatuuri kõrgenemise. Esimeste sünnijärgsete päevade jooksul kohaneb laps iseseisva eluga ning hakkab järjest vähem sõltuma ümbruse temperatuurist. Allajahtumise vältimiseks on esimestel päevadel soovitav laps veidi rohkem riietada, nii tunneb imik end mugavamini. Edaspidi on beebi kehasoojus sarnane täiskasvanul esinevaga, jäädes vahemikku 36,4 kuni 37 kraadi. Kui mõõta nii kaenla alt kui pärakust, leiame, et viimases on temperatuur umbes 0,3 kuni 0,5 kraadi kõrgem. Kindlasti kõrgeneb kehatemperatuur lapse nutmisel või mõne muu kehalist pingutust nõudva tegevuse korral.

Vahetult sünni järel hinnatakse lapse seisundit kümnepallisüsteemis. Laps saab hinde 1. ja 5. eluminutil, kui tervislikus seisundis esinesid häired, hinnatakse last ka 10. või 15. eluminutil. Hindamissüsteemi looja nime järgi kutsutakse saadud hinnet Apgari hindeks.

Apgari hindamissüsteem:

Kui laps on rahuldavas seisundis, hinnatakse teda 7 – 10 palliga.

Madalama sünnihinde puhul on arvata, et laps tundis hapnikupuudust kas raseduse ajal või sündimise käigus. Sellise hindega laps vajab arstide-ämmaemandate abi. Kui hapnikupuudus tekib sünnituse ajal üsasiseselt, õnnestub seda enamasti kindlaks teha ning lapse sündimist kiirendada, kas keisrilõike või vaakumekstraktsiooni teel. Lapse hingamine võib olla pärsitud emale manustatud narkootiliste valuvaigistite tõttu. Mõningad ema haigused ning lapse kaasasündinud arengurikked võivad halvendada tema seisundit sünnil.

Kui lapse hinne jääb vahemikku 4 – 6 palli, tuleb tema nina ja neel puhastada looteveest, seda tehakse spetsiaalse aparaadi abil. Laps vajab lisahapnikku, mida manustatakse tavaliselt maski abil.

Kui lapse seisund on kriitiline, tuleb elustamiseks rakendada kõik meditsiinipersonali oskused. Lapse hinne jääb vahemikku 0 – 3. Elustamiseks puhastatakse hingamisteed, enamasti on vajalik viia hingamisteedesse intubatsioonitoru, mille abil aidatakse lapsel hingata. Kuna lapse südametegevus on ae