Teaduslikult uuritud voodi jagamise eelised

Livia Mordant, Unenõustaja Uneliiva Livia asutaja

Foto Sarah Chai, Pexels.comPaljud emad ärkavad öösel ehmatusega, taibates, et beebi on nende kaissu magama jäänud. Võimalik, et neid valdab süütunne, sest seda ju ei soovitata! Võimalik, et kui ongi otsustatud voodit jagada, siis ei julge nad seda teistele tunnistada. Ometi, igal ööl magavad miljonid emad ja imikud üksteise kõrval, samas voodis, mis on kõige loomulikum viis magamiseks.

Selle asemel, et vanemaid hirmutada seda mitte tegema, soovin pigem selgitada, kuidas voodit ohutult jagada.

Lisaks peavoolumeediale ja tervishoiutöötajate soovitustele on praegu tõenduspõhisusele toetuv tugev soovitus mitte voodit jagada, pidades seda praktikat ebaturvaliseks. Tegelikult aga teadus seda järeldust täielikult ei toeta. Artikkel toob välja mõned voodi jagamise eelised, mis aitavad sul luua ettekujutuse, kuidas seda vajadusel enda ja beebi jaoks võimaldada.

Neli voodi jagamise eelist

1. Laps magab üldjoontes rahulikumalt, isegi siis, kui ta sagedasti ärkab. Uuringud on näidanud, et koos magavad beebid ei ehmu une ajal ja veedavad vähem aega nuttes võrreldes üksi magavate lastega. ¹ Nutt ja võpatamine vabastab adrenaliini, mis suurendab südame löögisagedust ja vererõhku, mis omakorda segab rahulikku und.

2. Beebi magab füsioloogiliselt turvalisemalt – vanemate lähedal magaval imikul on stabiilsem kehatemperatuur ², korrapärasem südamerütm ja vähem pikki hingamispause võrreldes üksi magavate beebidega. ³

3. See vähendab äkksurma sündroomi riski. Ülemaailmsed uuringud näitavad, et äkksurma määr on kõige madalam riikides, kus voodi jagamine on norm, mitte erand. ⁴ ⁵ ⁶ ⁷ ⁸ ⁹ Äkksurma tõenäosus väheneb lausa 4 korda! ¹⁰

4. Parem pikaajaline emotsionaalne tervis – koos magavad lapsed kasvavad üles kõrgema enesehinnaguga, muutuvad varem iseseisvaks ja nad kogevad vähem ärevusprobleeme. ¹¹

Äkksurma riski esineb koos magades vähem, aga ainult siis, kui turvalised tingimused on tagatud!

Kuidas tagada turvaline magamiskeskkond

Kasuta vooditaskut, mis kinnitub kindlalt vanemate voodi külge. See tagab beebile turvalise magamisruumi, samal ajal võimaldades emal last lihtsamini toita ja lohutada.

Kui te jagate voodit, rakenda järgmiseid ettevaatusabinõusid:

Aseta beebi magama selili (Eesti ämmaemandad soovitavad külili asendit, mis on igal juhul turvalisem kui kõhuli magamine selles eas, kuid sellegi poolest esineb risk, et beebi end külili asendist kogemata kõhuli “kukutab” või keerab.).

Veendu, et madratsi ja voodiraami vahel ei ole pragusid, millesse beebi pea vajuda võiks.

Tee kindlaks, et beebi ümbrus oleks tekkidest ja patjadest puhas. Kui toas on pigem jahe, siis maga ise sooja pidžaama väel. Sel moel ei teki risk, et paksu teki kogemata ka beebile peale tõmbad.

Aseta beebi ema ja kaitsepiirde vahele, mitte ema ja isa vahele. Isa peaks magama ema teisel poolel, sest ainult emadel on see instinkt, mis takistab tal end beebile peale keeramast.

Ära maga koos lapsega diivanil või tugitoolis.

Ära jaga lapsega voodit, kui sa suitsetad, oled narkootikumide, alkoholi või magamist mõjutavate ravimite mõju all.

Koos magamine on tavaliselt kõige levinum meetod uneaja pikendamiseks ja unekvaliteedi tõstmiseks. Esialgu võib see tähendada vooditaskut, edasi suuremat põrandavoodit või mitme voodi samale tasapinnale kombineerimist üheks suureks perevoodiks.

Põrandavoodi – ideaalne lahendus lapse une parandamiseks

Pikali rinda andes saad sa vaikselt eemale rullida ja toast lahkuda, kui ta on uinunud ning jääb ära kogu see sülest voodissetõstmine ja risk, et ta ärgata võib.

Samamoodi võib öösel tema rahustamine olla palju lihtsam, sest saad ta kiirelt rinnale panna või kaissu võtta ning ise kas edasi magada või eemale rullida ja oma voodisse/tuppa tagasi minna.

Kui kunagi tahad oma last harjutada oma toas magama, siis on vahel hea lahendus alustada põrandavoodiga.

Kus siis beebi magama peaks?

Seal, kus sina ja su laps kõige paremini magate! Lisaks sellele võiks arvestada eelpool toodud soovitusi.

(Esimesed kuus elukuud peaks beebi sinu toas magama, edasi on see juba eelistuse küsimus.)

Eesmärk ei peaks alati olema laps kiiresti iseseisvalt ja vanematest eraldi magama saada, eriti siis, kui sellega kaasneb veel rohkem öiseid ärkamisi ja nuttu.

Beebide ja väikelaste sertifitseeritud unenõustajana ei ole mu soov ette kirjutada, mismoodi lapsed ja emad magama peaksid, vaid anda vabadus otsustada, mis on nende lapse jaoks parim lahendus. Samuti jagada informatsiooni, et lapsevanematel oleks piisavalt teadmisi ning nad saaksid teha valikuid, mis tuginevad teaduspõhisele informatsioonile ja turvalistele praktikatele.

Kui soovid beebi uneabi, vaata https://liviamordant.com

Allikad:

McKenna, J., et al, “Experimental studies of infant-parent co-sleeping: Mutual physiological and behavioral influences and their relevance to SIDS (sudden infant death syndrome).” Early Human Development 38 (1994)187-201.

C. Richard et al., “Sleeping Position, Orientation, and Proximity in Bedsharing Infants and Mothers,” Sleep 19 (1996): 667-684.

Touch in Early Development, T. Field, ed. (Mahway, New Jersey: Lawrence Earlbaum and Assoc., 1995).

“SIDS Global Task Force Child Care Study” E.A.S. Nelson et al., Early Human Development 62 (2001): 43-55

A. H. Sankaran et al., “Sudden Infant Death Syndrome and Infant Care Practices in Saskatchewan, Canada,” Program and Abstracts, Sixth SIDS International Conference, Auckland, New Zealand, February 8-11, 2000.

D. P. Davies, “Cot Death In Hong Kong: A Rare Problem?” The Lancet 2 (1985): 1346-1348.

N. P. Lee et al., “Sudden Infant Death Syndrome in Hong Kong: Confirmation of Low Incidence,” British Medical Journal 298 (1999): 72.

S. Fukai and F. Hiroshi, “1999 Annual Report, Japan SIDS Family Association,” Sixth SIDS International Conference, Auckland, New Zealand, 2000.

E. A. S. Nelson et al., “International Child Care Practice Study: Infant Sleeping Environment,” Early Human Development 62 (2001): 43-55.

P. S. Blair, P. J. Fleming, D. Bensley, et al., “Where Should Babies Sleep – Along or With Parents? Factors Influencing the Risk Of SIDS in the CESDI Study,” British Medical Journal 319 (1999): 1457-1462.

P. Heron, “Non-Reactive Cosleeping and Child Behavior: Getting a Good Night’s Sleep All Night, Every Night,” Master’s thesis, Department of Psychology, University of Bristol, 1994.