Sünnituse valuaistingute leevendamine ravimite abil
Sünnitusvalu on kehas kogetavatest valudest ainukene mõtestatud valu, mille tulemusel sünnib laps. Sünnitusvalu leevendamiseks on mitmeid erinevaid variante. Enne sünnitust tasub valu leevendamise meetodeid uurida, konsulteerida rasedust jälgiva spetsialistiga ning enda jaoks see teema läbi mõelda.
Kõigepealt võiks proovida mittemedikamentoosseid valutustamise meetodeid nt hingamine, liikumine, visualiseerimine, muusika, tugiisiku abi, vee kasutamine jne. Alles siis, kui nendest ei piisa, võiks hakata kaaluma medikamentoosseid valutustamise meetodeid.
Kui naine jõuab otsusele, et ta soovib valuvaigisteid, on tal valida erinevate variantide vahel. Medikamentoossetest vahenditest on kasutusel naerugaasi inhalatsioon, opioidid, paratservikaalanalgeesia, pudendaalanalgeesia, epiduraalanalgeesia, minispinaalanalgeesia. Valutustamise meetodi valikul arvestatakse sünnitaja soovi, näidustuste, vastunäidustuste ja
kohalike võimalustega.
Valuvaigisteid ei kasutata liiga vara sünnituse alguses, sest on vajalik, et emakas saaks nö hoo sisse. Kui manustada liiga vara ravimeid (nt kui sünnitegevus ei ole regulaarne või emakakael on liiga vähe avanenud), siis võtab see hoo maha ja pärast võib teisi ravimeid vaja minna, et sünnitegevust aktiveerida või intensiivistada.
Vahetult enne lapse sündimist ei kasutata valuvaigisteid, sest narkootilised valuvaigistid jõuavad lapseni ja võivad muuhulgas pärssida lapse hingamist ning imemisrefleksi.
Narkootilistest valuvaigistitest on olemas Tramadoli küünlad. Need võivad pika sünnituse puhul aidata naisel vahepeal puhata. Teiseks on olemas Petidini süstelahus, mis on üsna sarnase põhimõttega nagu Tramadol ja mida süstitakse lihasesse. On olemas veel naerugaasi võimalus. Viimast hingatakse sisse tuhu ajal narkoosimaskiga. Naerugaas on gaasisegu mis võtab valuaistingut veidi pehmemaks ja aitab sünnituse ajal valudega toime tulla. Naerugaasiga tuleb olla ettevaatlik – kui seda liiga palju hingata, võib ennast narkoosi hingata. Päris magama ei jää, aga hiljem ei mäleta sünnitusel toimunut ja sellest oleks ju ka väga kahju.
Valuvaigistite kasutamine ei tähenda, et naine sünnitab täiesti ilma sünnitusvaludeta. Need on meetodid, et naine saaks kehast pinget vähemaks ja natukene puhata, ning emakakael saaks lõdveneda ja avaneda.
Tänapäeval kasutatakse suhteliselt palju epiduraalanalgeesiat. Epiduraali plussid tulevad välja kõrge vererõhuga sünnitajatel ja ka hästi tihke ehk rigiidse emakakaelaga naistel, kelle jaoks epiduraal justkui loodud ongi. Enne epiduraali paigaldamist tuleb selle protseduuri nõusolekulehele alla kirjutada. Epiduraali puhul võib tekkida vajadus muude ravimite järele ja selle puhul peab ämmaemand rajama veenitee ehk paigaldama kanüüli ja alustama füsioloogilise lahuse manustamisega. Eelpool mainitud muud vajadused võivad olla emaka jõuetus, vererõhu liigne langus emal jm seisundid, mis vajavad ravi.
Kui veenitee on loodud, tulevad enamasti narkoosiarst koos narkoosiõega kas sünnitustuppa või viiakse sünnitaja spetsiaalsesse ruumi, kus teostatakse steriilne protseduur – tuimestatakse selg ja viiakse peenike kanüül seljaaju ümbritsevasse epiduraalruumi, mis jääb sinna sünnituse ajaks. Selle kaudu süstitakse ravimit, mis tuimestab kõhtu ja alakeha.
Sünnitaja jaoks võib olla tuhude ajal keeruline jääda küürus asendisse, kuni epiduraal paigaldatud saab, kuid see on ainult paar tuhu. Valu leevendus tuleb tavaliselt veerand kuni poole tunniga. Kui sünnitajale on epiduraal paigaldatud, ei saa enam vanni sünnitada. Samuti lisandub tilguti käele ja KTG andurid kõhule.
Kas valuvaigisteid kasutada või mitte, on sünnitaja enda valik. Tema teab kõige paremini, kui valus tal on ja kus ta piirid on.
Esialgu võiks proovida sünnitamist ilma valuvaigistiteta ja kasutada loomulikke valuleevendamise võtteid. Kui ikkagi on kasutatud valuvaigisteid sünnitusel, ei pea ennast halvasti tundma. Sünnitamine on väga eriline kogemus ja on hea, kui saab selle endale meeldivaks muuta.
Greetel Lee
greetel@emmedeklubi.ee
Toim. perekool.ee