Sünnitusjärgsed muutused organismis
Naise kehas toimub sünnitusjärgselt mitmeid muutusi. Kui raseduse ajal toimuvad hormonaalsed muutused tasapisi, põhjustades raseduse alguses segaseid tundeid ja kehalisi muutusi, siis pärast sünnitust toimuvad muutused kiiresti ja lühikese aja jooksul nii kehas kui ka tunnetes. Võivad tekkida emotsionaalselt vastuolulised tunded. Hingeseisundid kalduvad ühest äärmusest teise, samal ajal tuleb kohaneda enda muutunud keha ja uue rolliga perekonnas.
Hormonaalsed muutused
Sünnitus lõpeb platsenta sünniga.
Pärast platsenta sündimist toimub kiire hormoonide taseme muutus, sest platsenta poolt toodetud hormoonide progesterooni ja östrogeeni tase organismis langeb. Seetõttu suureneb ajuripatsi toodetava prolaktiini tase. Prolaktiin on hormoon, mis tagab rinnapiima tootmise. Selline kiire hormoonide taseme muutus võib olla meeleolu muutuste põhjuseks, mis avalduvad kõige sagedamini 2.–6. sünnitusjärgsel päeval sünnitusjärgse kurvameelsusena.
Sünnitusjärgne kurvameelsus ehk emadusmasendus (baby blues) on sünnitusjärgne meeleoluhäire, mida esineb 40–80% naistel. See kuulub normaalsete sünnitusjärgsete muutuste hulka, mille põhjuseks on järsud hormonaalsed muutused organismis. Sümptomid ilmnevad tavaliselt 3.–5. sünnitusjärgsel päeval ja kestavad tavaliselt 72 tunnist kuni 21. päevani.
Kui meeleolumuutused püsivad kauem, võib olla tegemist sünnitusjärgse depressiooniga. Selle tunnused on kurvameelsus, emotsionaalne tundlikkus, kergesti ärrituvus, ärevus, lühikesed ja mööduvad kurbuse-, nutu-, ängistuse- ja peavalud, une- ja söömishäired. Kurvameelsus võib tekkida sagedamini paar päeva peale sünnitust, just siis, kui minnakse lapsega koju ja algab nn iseseisev elu. Mõni naine tunneb üldist enesetunde halvenemist, millele ta ei oska mingit seletust anda. Selliseid tundeid võib põhjustada väsimus raskest sünnitusest, lapsega seotud emotsioonid, hirm uute rollide ees. Tüüpilistel puhkudel taanduvad emadusmasenduse sümptomid iseenesest 24–72 tunni möödudes.
Oma psüühika eest saad hoolitseda iseenda eest hoolitsemise abil. See hõlmab võimlemisharjutuste tegemist, aja võtmist puhkamiseks, abi küsimist ja saamist imiku eest hoolitsemisel, kellegagi oma tunnetest rääkimist ja sugulaste ning sõprade ehk toetava tugivõrgustiku olemasolu. Ebakindluse korral võta ühendust tervishoiutöötajaga, näiteks ämmaemanda, perearsti või raseduskriisi nõustajaga.
Sünnitusjärgsed muutused elundites
Emaka taandareng ja taastumine raseduseelsesse seisundisse toimub 4–8 nädala jooksul. Emakas, mis raseduse ajal mahutas endasse lapse, platsenta ja looteveed, taastub emakalihaste kokkutõmmete tulemusel. Emaka limaskest uueneb ja platsenta kinnitus kohale moodustub uus kude. Kokkutõmbeid soodustab imetamine (tunned emaka kokkutõmbe valu lapse imetamisel), kehaline liikumine, regulaarne põie ja soolestiku tühjendamine. Emaka kokkutõmmetest tingitud sünnitusjärgseid valusid kutsutakse järelvaludeks, mida tunnevad sagedamini korduvsünnitajad. Emaka taandarengu üle saab otsustada emakapõhja kõrguse järgi, seetõttu katsub ämmaemand iga päev sünnitusjärgsel visiidil Sinu kõhtu, et hinnata emaka taastumist. 9–10 päeva pärast pole emakas väliselt enam sõrmede all tuntav.
Emaka taastumisest saad aru ka vooluse värvuse järgi. Emaka taandarengut saadab voolus, mida nimetatakse lohhiateks. Need koosnevad verest ja koeriismetest. Lohhiate hulk järjest väheneb ja muudab ka oma värvi. Esimesel nädalal on lohhiad verised, teisel nädalal punakaspruunid, seejärel muutub nende värv kollakaks ja lõpuks valgeks. Lohhiad võivad kesta umbes 6–8 nädalat. Kodus peaksid siiski jälgima lohhiate värvust, lõhna ja hulka. Kui vooluse hulk ootamatult muutub ja ilmub vereeritus juba kollakaks muutunud vooluse perioodil, voolusele tekib ebameeldiv lõhn või ilmneb püsiv kõhuvalu, pöördu ämmaemanda või naistearsti poole.
Emakakael on vahetult peale sünnitust lõtv ja voldiline, emakakaela kanal on nii suur, et see on käele läbitav. Emaka kokkutõmmete tulemusel tõmbub emakakael kokku ja 10–12 tundi peale sünnitust on kaela sisesuue kahele-kolmele sõrmele läbitav. Ometi võtab emakakaela lõplik sulgumine aega mitu nädalat ja seetõttu peaksid olema ettevaatlik, et võimalik tupepõletik ei pääseks emakasse põletikku tekitama. Sellepärast ei soovitata ka esimestel sünnitusjärgsetel nädalatel vanni minna, kuni voolus pole kadunud. Suguelu alustamisel tuleb kasutada kondoomi.
Tupp tõmbub kokku ja lüheneb, kaob turse ja liigveresus. Iga järgmise sünnitusega jääb tupp avaramaks ning tema seinad siledamaks.
Munasarjad on peale sünnitust uinuvas olekus nagu raseduse ajalgi, nende tööd pärsivad vaid teistsugused hormoonid kui raseduse ajal. Juhul kui Sa ei imeta, algaks 4–6 nädalat peale sünnitust esimese folliikuli küpsemine ja 6–9 nädalat peale sünnitust ilmuks esimene menstruatsioon. Rasestuda võib seega ka enne esimene menstruatsiooni saabumist.
Nahalt kaovad tasapisi rasedusaegsed pigmendilaigud. Rinnanibud ja kõhu valgejoon muutuvad taas heledamaks. Rasedustriibud ehk striiad ei kao peale sünnitust täielikult. Nad kaotavad küll oma sinakas punase värvuse ja muutuvad valkjaks, kuid on kogu hilisema elu vältel mingil määral näha. Kogu kõhunahk võib olla suuremal või vähemal määral kortsus, aga kortsud hakkavad kõhulihaste kokkutõmmete tagajärjel vähehaaval kaduma ja nahk näeb peagi välja nagu enne.
