Sünnitusjärgne taastumine (video)
Peale sünnitust saame me lõpuks beebi oma kätele. Tundub, nagu oleks nüüd kõik möödas ja saab vaid beebile mõelda, kuid ema keha vajab ka veel natuke taastumist.
Sünnitusjärgne voolus
Sünnitusjärgse vooluse ehk siis lohhiate kestvus on tavaliselt paar-kolm nädalat ja tähele tuleb panna nende värvust ja lõhna. Kohe peale sünnitust on lohhiate värv punane-verine, pooleteise nädala-nädala mööduses hakkab see värv minema üha pruunikamaks – samuti nagu menstruatsioon hakkab pihta või hakkab ära lõppema. Lohhiate lõhn ei tohiks naise jaoks ebameeldivaks muutuda.
Lohhiad tulevad sellest , et platsenta endisele kohale jääb suur arm, mille paranemine tekitab veritsust. Ka emakas, mis raseduse lõpuks on 1 kg-seks kasvanud peab tagasi tõmbuma u 70 grammiseks. Veritsus võib vahepeal lõppeda ja seejärel uuesti alata.
Vahel harva võib aga juhtuda, et mõni platsenta või lootekesta tükk on emakasse jäänud ning see võib mõnda aega peale sünnitust verejooksu põhjustada. Kindlasti kaasnevad sellega kõhuvalu, ebamugavustunne, naine võib isegi iiveldust tunda, oksendada, ja verehulk suureneb järsult . Sellisel juhul tuleb kindlasti uuesti sünnitusmajja kontrolli pöörduda..
Hügieen
Kindlasti peaks vähemalt kaks korda päevas ennast pesema ja soovitatav on võtta õhuvanne, seda eriti rebendite puhul Väga hea on imetamise ajal voodis pikali kilelina peal haavadele õhku anda. Haavadele ei pea, aga võib peale määrida näiteks Panthenoli vahtu, astelpaju õli või Asepti.
Naistearsti/ämmaemanda visiit
Ämmaemanda/naistearsti juurde võiks naine minna kui lohhiad on lõppenud – umbes 6-8 nädalat peale sünnitust. Oluline on vaadata üle emaka taandareng, haavade paranemine ja arutada ka sünnitusjärgset pereplaneerimist.
Kui raseduse ajal on kõik proovid korras olnud, ei pea vaginaalset läbivaatlust tegema (emaka taandarengut saab vaadata kõhu pealt katsudes ja haavade paranemist saab vaadata ka väljapoolt.). Emakasisese rasestumisvastase vahendi – spiraali puhul peab küll siiski tegema uued tupeanalüüsid.
Suguelu alustamisega ei pea sünnitusjärgset kontrolli ära ootama -võib alustada siis, kui see sobib naisele ja mehele ning kui see voolus ei häiri kumbagi. Hügeenilistel kaalutlustel võiks siiski seni kuni kestavad lohhiad kondoomi kasutada.
Trenn
Esimesed kaks kuud võiks olla selline rahu periood – võiks lasta oma kehal taastuda. Siiski võib teha vaagnapõhja lihaste harjutusi nagu neid raseduse ajal juba tehtud sai. Kõhulihaste harjutustega ei tohiks siiski kiirustada. Need lihased tahavad ise taandareneda ja kui väga hoogsalt hakata kõhulihaste harjutusi tegema, ei pruugi need veel taastunud olla. Sellisel juhul võib trenn pigem kahju teha ning tekib topeltkõhukene. Imetav ema ei tohigi kohe väga rangelt kaalust alla võtma hakata, sest imetamine ise on juba lisakoormus kehale ja lisaks põletab see ka raseduse ajal kogutud rasvasid. Imetamine peaks kehal taastuda aitama ja kui kaal tõesti ei taandu selleks ajaks kui laps on umbes 6-kuune, võib rohkem oma toitumist jälgida ja trenni intensiivsemaks muuta.
Toitumine
Peale sünnitust võiks süüa neid toiduaineid, mis ennetavad kõhukinnisust, sest viimane on õmbluste puhul eriti ebamugav. Ennetamiseks võiks tarvitada näiteks keedupeeti, kuivatatud ploome, igasuguseid seemneid (eriti linaseemneid), täisteratooteid ja juua palju puhast gaseerimata vett .
Kõige suurem ja tähtsam sündmus – sünnitus – on küll selja taga, aga anna oma kehale veel veidi aega kuni see täielikult taastuda jõuab.
Mina olen kuulnud sellist toredat lauset – 9 kuud kasvad, 9 kuud kahaned.
Luba oma kehal rahulikus tempos taastuda ning naudi seda väärtuslikku aega koos oma armsa beebiga!
