Sünnitusjärgne depressioon

Maret Voites, ämmaemand, raseduskriisi nõustaja

Foto: Zach Lucero / Unsplash

Sünnitusjärgne depressioon on haigus, mis võib mõjutada kõiki emasid, olenemata vanusest, sissetulekust või haridustasemest. Naine ei ole süüdi, et tal see haigus on tekkinud. See ei ole tekkinud millestki, mida vastne ema tegi või ei teinud. Sünnitusjärgsel depressioonil ei ole ühest põhjust – uuringud näitavad, et see on kombinatsioon geneetilistest ning keskkonnast tingitud põhjustest. Olmest tingitud stress, varasemad traumad, füüsiline ning emotsionaalne pingutus nii raseduse ajal kui ka beebi eest hoolitsemisel, suured hormonaalsed muutused raseduse ajal ning sünnituse järgselt mõjutavad sünnitusjärgse depressiooni tekkimist. Naistel, kellel endal või lähisugulastel on varasemalt olnud depressioon või bipoolaarne häire või on naine kogenud eelmise raseduse ajal või sünnitusjärgselt depressiooni, on suurem risk haigestuda. Sünnitusjärgse depressiooni tunnused on sarnased emadusmasenduse tunnustele, kuid depressiooni sümptomid on tugevamad, süvenevad ajas ning kestavad kauem kui mõni nädal. See kõik võib viia selleni, et on keeruline oma pisikese beebi eest vajalikul määral hoolt kanda, mis omakorda võib mõjutada ka kiindumussuhte kujunemist ja selle kaudu beebi heaolu.

Sünnitusjärgset depressiooni põevad umbes 7-20% naistest, kuid diagnoosimise ja abini jõuab neist kahjuks vaid umbes veerand. Sünnitusjärgne depressioon võib erinevate allikate järgi avalduda juba 2-3 nädalat peale lapse sündi (enamasti 1-3 kuu jooksul) ning esineb u aasta jooksul peale lapse sündi. Kui naisel on olnud meeleolulangus ja/või depression juba raseduse ajal, tekib ka sünnitusjärgne depressioon varem. Ilma ravita võib depressioon jääda püsima aastateks. Sünnitusjärgset depressiooni võivad põdeda ka isad.

Depressiooni põhjusteks võivad lisaks eelpool toodule olla:

Bioloogilised tegurid: sünnitus on naise organismi jaoks suur füüsiline ja emotsionaalne pingutus. Lisaks suurtele hormonaalsetele muutustele võib depressiooni teket soodustada madal hemoglobiini väärtus (alla 120g/l kohta), samuti magamatus, vedeliku ning toitainete puudus (nt folaatide ja B12 vitamiini puudus). Kilpnäärme probleemid.

Psühhosotsiaalsed tegurid:       

• Naise keha ja vaimu kohandumine emarolliga
• Probleemid sünnitusel
• Ematunde puudumine või selle hilisem tekkimine
• Probleemid rinnaga toitmisel
• Hirm vastutuse ees seoses lapse kasvatamisega
• Lähedaste inimeste toetuse puudumine
• Naine tunneb ennast ümbritsevast tõrjutuna ja isoleerituna
• Sünnitusjärgne seksuaalhuvi puudumine

Olukorrad ja seisundid, mis tõstavad sünnitusjärgse depressiooni tekkimise riski:

• Naise vanus ja haridustase
• Esmassünnitaja
• Varem esinenud meeleoluhäire (depressioon, ärevushäire)
• Muud terviseprobleemid
• Igapäevaeluprobleemid ja rahamured
• Eelnev lapse kaotus või viimase aasta jooksul kogetud negatiivsed või traumaatilised elusündmused
• Üksikvanemlus ja tugivõrgustiku puudumine
• Erinevad sõltuvused (alkohol, narkootikumid)
• Intiimsuse puudumine partneriga
• Planeerimata rasedus

Kuidas sünnitusjärgset depressiooni ära tunda?

Enamasti saavad naine ise või tema lähedased aru, et midagi on valesti. Kuigi emaks saamine on suur muutus, tunned Sina ennast siiski kõige paremini ning kui Sulle tundub, et midagi on valesti, siis tasub oma sisetunnet usaldada ja abi otsida. Jäta kõrvale valehäbi ja soov olla ideaalne ema. Selleks, et saaksid oma beebile hea ema olla, tuleb Sul kõigepealt hoolitseda enda eest!

Kui sünnitusest on möödas rohkem kui 2-4 nädalat ning emadusmasenduse sümptomid ei ole taandunud vaid on pigem süvenenud ja/või esinevad allpool toodud sümptomid, tuleks kindlasti otsida abi.

Sünnitusjärgsele depressioonile võivad viidata:

• tugev meeleolu kõikumine
• energia ja huvipuudus
• sagedane häbi- ja süütunne
• väärtusetuse tunne
• enda hooletusse jätmine
• võimetus elust rõõmu tunda
• huvipuudus oma beebi vastu, raskused temaga toimetamisel
• negatiivsed tunded beebi vastu või hirm talle viga teha
• kõrge ärevuse tase
• raskused keskendumisel
• ärrituvus
• unetus või oluliselt suurenenud unevajadus
• söögiisu vähenemine või suurenemine
• enese või lapse vigastamise mõtted
• tõrjutuse või üksinduse tunne

Mida teha, kui tekib kahtlus, et Sul on sünnitusjärgne depressioon?

Kõigepealt võiksid rääkida oma partnerile või mõnele lähedasele, et Sul on mure oma tervise pärast ning vajad abi. Sageli piisab juba oma mure jagamisest lähedastega ning sellest, kui keegi oma abi ja toetust pakub. Oluline on oma lähedaste abi ja tugi ka vastu võtta.

Järgmiseks võiksid võtta ühendust raseduskriisi nõustaja, oma perearsti või rasedust jälginud ämmaemanda/naistearstiga. Need spetsialistid aitavad välja selgitada, kas tegemist on sünnitusjärgse depressiooniga ning millist abi Sulle pakkuda. Pigem pöördu varem kui hiljem ning ära jää ootama, et see olukord iseenesest möödub. Kuigi parim on pöörduda silmast-silma nõustamisse, on võimalik oma murest rääkida ka telefoni teel või üle veebi. Raseduskriisi nõustamise võimaluste kohta leiad rohkem infot: https://rasedus.ee/noustamine/

Kuidas sünnitusjärgset depressiooni ravitakse? Kuidas saad ennast ise aidata?

Depressioonil on omad raskusastmed. Kui vaevused ei ole väga tõsised ning ei häiri igapäevast toimetulekut, piisab sageli lähedaste toetusest ning psühholoogilisest nõustamisest. Sünnitusjärgse depressiooni raskemate vormide puhul võetakse kasutusele ka antidepressandid ning kombineeritakse ravi psühhoteraapiaga. Oluline on teada, et enamasti tuleb antidepressantravi puhul emal imetamine lõpetada. See otsus võetakse vastu alati naise ja lapse huvisid silmas pidades koos naise endaga. Kaalutakse ka kasu ja kahju suhet, ehk kas ema vaimse tervise toetamine kaalub antud juhul üles imetamise lõpetamise või on võimalik toetada naise tervist esialgu vaid teraapiaga.

Sünnitusjärgse meeleoluhäire raskeim vorm on sünnitusjärgne psühhoos, mis on harv, kuid väga tõsine seisund ja mida põevad 1-2 naist 1000-st. See avaldub esimeste sünnitusjärgsete päevade või nädalate jooksul, aga võib ilmneda kuni 12 nädalat peale sünnitust ja võib kesta kuid. Sünnitusjärgse psühhoosi sümptomiteks on meeltesegadus, hallutsinatsioonid, paranoia, soov teha viga endale või lapsele. Kindlat tekkepõhjust ei teata, kuid on leitud, et varasemad psühhootilised episoodid tõstavad oluliselt sünnitusjärgse psühhoosi riski. Selline seisund vajab kohest ja tõsist sekkumist.

Looduslikud meetodid emadusmasenduse leevendamiseks ning kergemate depressiooni sümptomite raviks ja ennetuseks.

Öeldakse, et aeg ravib. Emadusmasenduse korral on see vägagi tõsi. Samas on palju erinevaid meetodeid ning looduslikke vahendeid, mis aitavad seda protsessi kiirendada ning aitavad reguleerida meeleolu.

• Tasakaalustatud toitumine. Elu vastsündinuga tähendab, et kõigi teiste, sh ema enda, vajadused kipuvad jääma tahaplaanile. Sageli haarab ema midagi, mis kiirelt näljatunde leevendab ning toidukorrad on ebaregulaarsed. Söön siis kui jõuan, sest beebi on ju tähtsam! Paraku võib see mõjutada nii Sinu üldist energiataset ja meeleolu kui ka rinnapiima tootmist. Sünnitusjärgselt vajab Su keha taastumiseks ning rinnapiima tootmiseks piisavalt mitmekülgseid toitaineid, vitamiine, mineraale ning palju vedelikku. Püüa korraldada nii, et Sul oleks võimalik süüa vähemalt 3 toidukorda ja 2 vahepala päevas. Tee võimalusel endale sügavkülma valmis protsjonid või palu appi keegi, kes aitab Sind beebi esimesel elukuul toidu valmistamisel. Hea ülevaate rasedus- ja imetamisaegsest toitumisest leiad siit: “Rasedate ja imetavate emade toitumis- ja toidusoovitused”
• Oomega-3 rasvhapped. Oomega-3-l on leitud positiivne mõju naise meeleolule ning seda on uuritud ka kui looduslikku depressiooni ravimit. Tarbi piisavalt oomega-3 rasvasid sisaldavaid toiduaineid või osta kvaliteetne toidulisand. Oomega-3 leidub lõhes, metsapähklites, chia seemnetes, avokaados ja kalamaksaõlis.
• B-vitamiin. B12 vitamiini leidub loomsetes allikates ning see võib tõsta energiataset ning parandada meeleolu. Parimad B12 allikad on – rannakarbid, veise maks, šveitsi juust, B12 toidulisand.
• Foolhape. Uuringutes on välja toodud, et madal foolhappe tase on seotud sünnitusjärgse depressiooni riskiga. Lisaks on osad kliinilised uuringud leidnud, et foolhappel on ka raviv toime. Raseduse ja imetamise ajal soovitatakse tarbida päevas vähemalt 500 µg folaate. Parimad allikad folaatide saamiseks on roheline köögivili, pärm, maks, nisuidud, mustad sõstrad, maasikad, spinat ja täisteratooted. Kuna kuumutamisel foolhape laguneb, tuleb eelpool mainitud köögivilju/marju tarbida värskelt.
• Kerge füüsiline koormus. Liikumine ja füüsiline aktiivsus vabastavad head tunnet tekitavaid endorfiine, mis aitavad meeleolu parandada. Kuna Su keha alles taastub rasedusest ja sünnitusest, siis alusta rahulikult – lühike jalutuskäik kodu lähedal mõjub samuti tuju tõstvalt.
• D-vitamiin. Meie kliimas võib kuni 70%-l täiskasvanud inimestest esineda D-vitamiini defitsiiti. D-vitamiini parimaks allikaks on päikesevalgus, kuid meie laiuskraadil omastame päikesest D-vitamiini ainult suvekuudel, seega tasub muul ajal tarbida D-vitamiini rikkaid toiduaineid ning võtta lisaks üks kvaliteetne D-vitamiini preparaat. D-vitamiini leidub järgmistes toiduainetes: lõhe, tuunikala, lest, piim, sealiha, munad, seened, loomamaks, ricotta juust.
• Valgusravi – Valgusravi mõjutab organismi bioloogilist ööpäevarütmi ning aitab reguleerida heaoluhormooni serotoniini sünteesi, pidurdab mõningal määral unevajadust suurendava hormooni melatoniini nõristumist ning muudab olemise reipamaks. Seega on valgusteraapia soovituslik neile, kellel tekib pimedal ajal masendus, jõuetus, pisarate käepärasus, tüdimus, unehäired, suurenenud magusavajadus ja kaalutõus.
• Söö tumedat šokolaadi – tume šokolaad stimuleerib nn õnnehormoonide ehk endorfiine teket kehas ning sisaldab olulisi toitaineid nagu antioksüdante ja magneesiumi.
• Palu abi beebi eest hoolitsemisel. Üks kätepaar lisaks on väga palju abiks! Palu kellegi abi toidu valmistamisel või kodu koristamisel, palu kedagi beebit valvama, et saaksid duši alla minna või teha üks uinak. Kui Sul ei ole sellist lähedast inimest, siis kaalu mingiks perioodiks sünnitusjärgse doula või koduabilise palkamist.
• Püüa rohkem magada. Kuidas seda teha vastsündinu kõrvalt? Proovi neid meetodeid:
  • Maga siis kui beebi magab. Unusta mingiks ajaks kodutööd ning keskendu oma kehale. Su keha vajab praegu puhkust kõige rohkem – võimalda talle seda!
  • Mine varem voodisse ning püüa võimaldada endale kasvõi 30 minutit rohkem und. Tundub vähe, kuid nädala jooksul annab see kokku juba päris mitu tundi lisapuhkust.
  • Maga ühes voodis oma beebiga. See ei sobi kõigile, kuid osad emad leiavad, et öine imetamine on lihtsam, kui magada beebiga samas voodis.
  • Tee päeval väike uinak. Palu oma partnerit või kedagi lähedast, et nad hoiaksid beebit (ideaalis läheksid välja jalutama) ning püüa teha üks uinak. Sellised kiired uinakud on väga võimsad – Sa tunned end kohe paremini, Su ajutegevus paraneb, oled rohkem kohal ning ka mälu paraneb.
• Väldi ekraane umbes 2 tunni jooksul enne magama minekut. Sinine valgus on nagu päikesevalgus ning häirib meie une- ja ärkveloleku rütmi. Kui võtad öösel oma nutitelefoni või tahvelarvuti, siis seadista see silmadesõbralikule režiimile.
• Akupunktuur võib aidata meeleoluhäirete puhul sama efektiivselt nagu ravimid. Vaata https://akupunktuur.ee/
• Ravimtaimed. Loodus pakub meile naturaalseid tuju tõstvaid taimi, mis aitavad meie organismi tasakaalu toetada. Depressiooni korral aitavad näiteks looduslik antidepressant naistepuna ja nõges, mis soodustab õnnehormooni serotoniini teket organismis. Oluline on siiski meeles pidada, et ehkki naistepunal on suure eelisena antidepressantide kõrval vähe kõrvaltoimeid, on siiski mõned ettevaatusabinõud, mida naistepuna tarvitamisel tuleks silmas pidada. Ravimtaime preparaadid võivad oluliselt mõjutada teiste ravimite toimet, seega tuleks teiste ravimite tarvitamisel pidada nõu oma arstiga. Samuti vähendab taim antibeebipillide mõju, mistõttu on naistepuna rasedusvastaste pillide kasutamise ajal mittesoovituslik. Raseduse ja rinnaga toitmise ajal on naistepuna tarvitamine keelatud.
• Otsi kontakti teiste emadega. Paljud emad, kes kogevad emadusmasendust, tunnevad, et nad on oma tunnetega üksi. Kuigi Su partner võib olla väga toetav ja füüsiliselt kohal, ei mõista ta päris lõpuni, mida tähendab kogeda sünnitust ning sünnitusjärgset aega. On see siis Facebooki grupp või päris tugigrupp, on hea teada, et ka teistel naistel on samasugused tõusud ja mõõnad.

Võta oma tundeid tõsiselt ning tea, et kõik möödub!

Luba endal tunda oma tundeid. Lapsevanemaks saamine on eriline kogemus, mis võib viia äärmustesse – võid olla õnne tipus ja järgmisel hetkel tunda täielikku meeleheidet. Anna endale aega kohaneda, ole armastav ja hell enda vastu, eriti kui oled saanud emaks esimest korda. Kui vajad abi, siis küsi seda julgelt. Kõike on korraga nii palju ja vastutus kellegi elu eest võib olla väga hirmutav. Ehk on lohutav teadmine, et kõik möödub. Kõik raskused, ebamugavused ja negatiivsed tunded mööduvad. Samas mööduvad ka positiivsed ja ilusad hetked, seega ära unusta olla kohal ning nautida neid imelisi ja positiivseid hetki oma uue beebiga!

NB! Emadusmasendusest saad lähemalt lugeda siit ja siit.

Viited:

1. Perinatal Depression https://www.nimh.nih.gov/health/publications/perinatal-depression
2. Hormonal Changes and Mood in the Puerperium https://www.cambridge.org/core/journals/the-british-journal-of-psychiatry/article/abs/hormonal-changes-and-mood-in-the-puerperium/D28BCA2A6F88AFB222E29893D1F7114C
3. “Rasedate ja imetavate emade toitumis- ja toidusoovitused” https://toitumine.ee/wp-content/uploads/2015/08/130190116311_Rasedate_ja_imetavate_emade_toidu_ja_toidusoovitused_est.pdf
4. Hormonal Changes in the Postpartum and Implications for Postpartum Depression https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0033318298713556
5. Motherhood brings the most dramatic brain changes of a woman’s life https://www.bostonglobe.com/magazine/2018/07/17/pregnant-women-care-ignores-one-most-profound-changes-new-mom-faces/CF5wyP0b5EGCcZ8fzLUWbP/story.html
6. Treatment of depression: time to consider folic acid and vitamin B12 https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15671130/
7. “Raseduskriisi nõustaja tööks vajalikud tadmised ja oskused sünnitusjärgse depressiooni varasel avastamisel ning esmase nõustamise läbiviimisel” Krisitiina Uriko, PhD
8. Psühholoogiline abi https://www.kliinikum.ee/naistekliinik/patsiendile/psuhholoogiline-abi/
9. https://www.teadlikvanem.ee/sunnitusjargne-depressioon/
10. ABM Clinical Protocol #18: Use of Antidepressants in Nursing Mothers https://www.liebertpub.com/doi/pdf/10.1089/bfm.2007.9978
11. Folic Acid and Risk of Perinatal Depression: Is There an Association? https://womensmentalhealth.org/posts/folic-acid-and-risk-of-perinatal-depression-is-there-an-association/
12. Depression during and after pregnancy fact sheet. National Institutes of Health. http://www.womenshealth.gov/publications/our-publications/fact-sheet/depression-pregnancy.cfm.
13. Major depressive episode. In: Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders DSM-IV-TR. 4th ed. Arlington, Va.: American Psychiatric Association; 2000. http://www.psychiatryonline.com. Accessed Aug. 6, 2012.
14. “Naistepuna kui abivahend depressiooni vastu” https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82326887/naistepuna-kui-abivahend-depressiooni-vastu