Sünnituse valuaistingute mõjutamine ilma ravimiteta
Meile on läbi aegade räägitud, et sünnitus on üks hirmus ja valus kogemus. Tegelikult ei pea see üldse nii olema. Naine saab ette valmistudes end ise sünnitusel toetades ja julgustades väga palju ära teha selleks, et sünnituskogemus meeldivamaks, maagilisemaks ja sünnitamise kulgu kiirendada või mõnel hetkel aeglustada.
Sünnitus on eriline kogemus ja see võiks meile meeldivana meelde jääda.
Sünnitusvalu ei ole traditsioonilises mõttes valu – ta ei näita, et midagi on kehas halvasti. Ära suhtu sellesse kui valusse, vaid mõtle, et see on emaka kokkutõmme – hästi tugev ja intensiivne energia.
Emaka avanemisel surub beebi pea emakakaelale ja sellega emakakael lüheneb ning avaneb. See omakorda põhjustabki valuaistinguid, sest emakakaelal on palju valuretseptoreid. Emakakael peab avanema nö kümme sentimeetrit enne kui beebi laskuma hakkab ja seejärel sünnib. Emakakaela lühenemine ja avanemine ning beebi laskumine võtab aega!
Osa valust on tingitud sellest, et emakalihases on liiga vähe hapnikku, mistõttu ongi sünnituse ajal väga oluline rahulik ja korrapärane hingamine.
Kui naine on hirmul ja tunneb ärevust, on tema valutaluvus väiksem. See on seotud hormoonidega. Hormoonid omavad sünnitusel väga tähtsat rolli. Oksütotsiin aitab emakal kokku tõmmata. Endorfiinid ehk teise nimega õnnehormoonid on naise kehale omased valuvaigistid, mis tekivad siis, kui naine ennast hästi tunneb. Kui naine on ärevuses ja pinges, tõuseb stressihormoonide tase, mis hakkavad omakorda endorfiine alla suruma ja järgmine tuhu on valusam.
Mida rohkem naine end sünnituseks ette valmistab, seda enam vähenevad hirm ja ärevus. Need naised, kes on perekooli või muudes sünnituseks ettevalmistuvates loengutes või õpitubades osalenud, oskavad end sünnitusel rohkem aidata ja nende sünnitused on üldiselt nauditavamad. Sellepärast tasukski külastada vastavaid koole, õpitubasid, kursuseid ja ka perekool.ee kodulehel on palju vastavasisulisi abistavaid artikleid, mida lugeda ja uurida.
Mittemedikamentoossetest võtetest kasutatakse asendeid ja hingamistehnikaid, massaaži, sooja vett
(dušši või vannina), sooja ja külma (geeli)kotti, vee-blokaadi (nahasisesed steriilse vee süsted).
Üks asi, mida on sünnituse valutustamisel iidsetest aegadest alates kasutatud, on vesi. Juba enne sünnitust aitab kehatemperatuuril vannivette või duši alla minemine selgeks teha, kas tegu on libatuhudega või on sünnitus alanud (libatuhud lähevad üle, sünnitustegevus saab seal aga hoopis hoogu juurde).
Paljusid naisi aitab visualiseerimine. Abiks on näiteks, kui kujutada ette emakakaela kui lilleõie avanemist. Selle käigus lähevad emakapõhjalihased pehmemaks, mis aitab emakakaela avanemisele kaasa. Samuti võib ette kujutada, et laps on juba kätel – ka see annab jõudu juurde. Palju aitavad ka kinnitavad ütlused iseendale ehk affirmatsioonid – ma jõuan, ma jaksan, ma saan sellega hakkama!
Kui sa tead, et sa oled inimene, kes kardab või pelgab haiglaid ja meditsiinilist personali, siis tasub sul minna sünnitusmajaga tutvuma, kuna see leevendab vastavat hirmu ja ärevust.
Kuigi sünnitamine on intensiivne ja üsna raske kogemus, on see ka selline kogemus, peale mida sa võid öelda, et ma olen ikkagi vägev naine ja ma tegin selle ära. Kui vähegi võimalik, võiks sünnitamise endale juba varem positiivseks kogemuseks mõelda ja fokusseerida oma tähelepanu lõpptulemusele ehk lapsele.
Jah, sünnitus on vähemal või suuremal määral valulik kogemus, aga see valu ununeb kohe, kui beebi ära sünnib – lähevad ju emad ka teist, kolmandat ja isegi neljandat korda sünnitama. See kõik on seda kuhjaga väärt!
Greetel Lee
greetel@emmedeklubi.ee
Toimetanud perekool.ee