Sünnitusaegne hingamine koos partneriga

Me oleme ilmselt kõik kogenud kui head on massaaž ja silitused pingete korral. Täpselt sama lõõgastavad ja mõnusad võivad need olla ka sünnitusel. Ja mis võiks olla sünnitusel veel rahustavam, kui neid teeb ja sünnitaja eest hoolt kannab, just see tema kõige kallim.

Poovime järgi kuidas sünnitusel lõõgastuda, hingata ja milliseid asendeid kasutada.

Hingamine on sünnitusel väga tähtis. Loomuliku sünnituse toimumisel on oluline õige, kontrollitud hingamine. Ka seda saab eelnevalt õppida ja harjutada, nii et see toimuks sünnitusel automaatselt. Põhirõhk on väljahingamisel, lõdva suuga, nii pikalt kui võimalik ning julgelt madalatel toonidel kaasa häälitsedes. Hingamisele keskendudes lõtvuvad kõhu- ja vaagnapõhjalihased.

Pane silmad kinni, lõdvestada nägu, hinga aegsasti nina kaudu sisse, ning lase pikalt pahinal õhk välja. Võid proovida joriseda ka erinevaid täishäälikuid. Kui tuhu üle läheb, püüa end lõdvaks lasta – nii, et kõik lihased on pehmed ja lõõgastunud.

Lisaks võib sünnituse ajal proovida erinevaid massaaživõtteid ja puudutusi. Näiteks kui naine on käpuli ja partner seisab tema selja taga, võib partner proovida kätega õrnalt suruda ristluu valupunktidele. Osadele naistele meeldib kui nendele punktidele surutakse või tehakse seal ringe. Mõnele naisele meeldib, kui partneri käsi lihtsalt puhkab ristluu piirkonnal, annab edasi soojust, turvalisust ja armastust. Ja mõni naine ei soovigi ristluupiirkonna puudutust ega massaaži.

Lisaks võib proovida väljahingamise ajal kahe käega hella jõuga alaseljale suruda. See vähendab seljalihaste pinget, lõdvestab alaselga ja vaagnapõhjalihaseid. Kõige rohkem pinget kuhjub enamasti just alaselga. Tuhude vahel proovige end hästi vabaks lasta ja lõdvestada. Abiks saavad olla siin partneri hellad silitused ja kiitus, julgustus. Pange silmad kinni ja nautige seda. Te olete tuhu ajal ennast ja kõhubeebit abistavalt hinganud ja selle puhkuse ära teeninud. Laske ennast lõdvaks ja vabaks. Lubage endale kõike, mida te tunnete, et vajate.

Sünnitusel võib katsetada erinevaid asendeid, kus naine on näoga partneri suunas. Nendes asendites on silmside jõudu andev ja partner saab naisele sisendada, et ta on tubli ja ta saab hakkama. Väga hea on kontaktis, ühenduses olla.

Sünnitustoas on olemas ka tugiraam. Selle peale on mõnus toetuda, et natuke puusi hööritada, tunnetada, kas vaagen on pingevaba ja liikuv. Kui nüüd peaks tuhu peale tulema, on ka selles asendis lihtne hingama hakata. Ka tugiraamile toetudes saab partner naist aidata. Naise seljale saab teha pikki paitusi üle puusade ja reiteni välja. See võib pakkuda mõnusaid lõõgastavaid aistinguid.

Vahel on nii, et sünnitus on väga pikk ja püstistes asendites lihtsalt ei jaksa enam olla. Sel juhul on väga hea sünnitusvoodile tulla ja lihtsalt külili lamada ning puhata või hernekotile toetudes puhata. On võimalus ennast täiesti lõdvaks lasta ja võib-olla isegi veidi magada.

Tugiisiku abi praktilistes tundides me õpimegi neid võtteid, millest tugiisikud saavad juurde julgust naist abistada. Need on lihtsad võtted, aga õldiselt on vaja neid harjutada, et seda koos tunnetada ja et naine julgeks mehe käest küsida just neid asju, mis talle sellel hetkel kõige enam sobivad.

Sünnituseks on võimalik ja vajalik valmistuda – tulge tehke seda perekooli abiga!

Tugiisik ei pea sünnitusel üldse midagi keerulist tegema. Kõige tähtsam on lihtsalt olemas olla ja aidata naist pisiasjadega, ei midagi keerulisemat.

Greetel Lee
greetel@emmedeklubi.ee
Toim. perekool.ee