Stress paarisuhtes: kuidas kriisi kaudu koos kasvada?
Igas suhtes tuleb varem või hiljem ette olukord, kus ollakse sügavalt eri meelt. Pole tähtis, mis on erimeelsuse põhjus. Pole tähtis, kas seda tehakse teisele teatavaks valjuhäälselt või vaikides. Pole tähtis, kas see teema on paari vahel esimest korda või kestab juba pikka aega. Oluline on, et kogetakse lootusetust – teine ei mõista mind ja käitub nõmedalt. Ma ei saa temaga kontakti ning see kordub ja kordub …
Ründaja ja põgeneja
Tavaliselt on sel juhul suhtes üks pool, kes püüab asju paljusõnaliselt ja emotsionaalselt selgitada, ning teine, kes seda juttu pikalt ei kuula. Ta kas vaikib või läheb ära ning pole teada, millal tagasi tuleb. Kui aga ükskord tagasi tuleb, siis pole tal mingit soovi seda vana asja puudutada. Tüli jääb tuha alla hõõguma, aeg-ajalt lahvatades, ning asi lõpeb ikka samamoodi. Lahendust ei tule – konfliktid suurenevad või siis asenduvad mürgise vaikusega. Mõlemad püüavad olukorda lahendada enda meelest parimal viisil, kuid kummalisel moel toob pingeolukorra lahendamise püüd hoopis tüli juurde.
Me kõik oleme erinevad
Me oleme erinevad selles, mida me vajame, kui oleme stressis. See tekitab kaaslases palju segadust.
Kriitika ja ründava sõnakasutuse taga on raske näha soovi olla partneriga lähedasem ning et teine oleks emotsionaalselt kättesaadavam. Sama raske on taibata, et eemalduv või vaikiv partner tunneb tegelikult hirmu hülgamise ees.
