Seksuaalprobleemid
Paarisuhtes tekkivate probleemide tähtsaimaks põhjustajaks on seksuaalsed düsfunktsioonid. Tihtipeale on inimestel kindel ettekujutus sellest, kuidas seks peaks toimuma. Normile mittevastavus võib häireid süvendada. Valdavalt on seksuaalfunktsiooni häired nii naistel kui meestel omavahel seotud. Siia kuuluvad naistel seksuaalse iha langus, võimetus tunda seksuaalset erutust ja kogeda orgasmi, valus seks; meestel aga erektsioonihäired, kiire seemnepurse, libiido langus. Seksuaalfunktsiooni häired vähendavad enesekindlust ja -usku, mõjutavad lähisuhteid ja eluga rahulolu.
Seksuaalse iha erinevus
Igas paarisuhtes on ühel partneril suurem iha kui teisel. Tavaliselt soovib mees enam seksi kui naine, kuid on ka vastupidiseid olukordi. Paaridele enam peavalu valmistavaks probleemiks on naise seksuaalse iha langus. Inimese seksuaalsuse uuringud on näidanud selget seost paarisuhte pikkuse ja naise libiido languse vahel. Mida pikem suhe, seda vähem on spontaanset iha. Halvim, mis juhtuda võib, on rohkem seksi ihkava partneri rahulolematust väljendav käitumine, tujutsemine, halvakspanu ja survestamine. Vähema ihaga partneri käes on ohjad ning see mõlemale pealesunnitud olukord ajab vihale, tekitab hirmu ja ebakindlust. Igat lähenemist tõlgendab ihavähene partner survena seksida, nii et ta hakkab igasugust kehalist lähedust tõrjuma. Inimesed kaugenevad ja võõranduvad, on üksikud ja kurvad.
Naiste sugutungi langus
Pikaajalises paarisuhtes on naise valmisolek seksiks pigem otsus olla avatud mehe lähenemisele. Positiivne otsus sünnib kergemini, kui kodus on valdavalt positiivne, teineteisest hooliv ja toetav õhkkond. Mehelt oodatakse ka abi kodustes töödes ja lastekasvatamisel. Otsust mõjutab ka eelnevates vahekordades kogetu. Naudingut pakkuvat vahekorda tahaks uuesti kogeda. Orgasm ei ole naisele alati seksuaalse rahulolu määrajaks. Läheduse, õrnuse ja helluse jagamine tekitab seotust ning rahulolutunnet ja lisab soovi olla jälle kehaliselt lähedane.
Tähtis on survestamise lõpetamine. See pole kerge, sest seksi tõrjumist kogevad mehed isikliku eemaletõukamisena. Vähema ihaga partnerile tuleks anda hingamisruumi, et tema saaks otsustada ning algatada lähenemist ja seksi. Siiski peaks jõudma ühisele kokkuleppele, kui kaua aega ta vajab. Kui ihatu tajub, et ta polegi enam ihaldatud, „teda ei tahetagi enam“, võib temas tekkida soov ise läheneda ja kontakti otsida. Samuti tuleks taasluua kehaline side partnerite vahel. Kallistused lahku minnes ja kokku saades, embused ja silitused tekitavad seotuse ja turvalisuse tunde, kuna kehaline kontakt vallandab ajus õnnehormoon oksütotsiini tootmise. Ihavähene partner saab kinnitust, et lähenemine ei tähenda kohe seksi. Mehed igatsevad, et neid võrgutataks ja ihaldataks. Valdavalt on nad sellest puudust tundnud.
