Reesuskonflikt raseduse ajal
Reesuskonflikt (rhesus conflict, rhesus incompatibility – ingl.k)
Paljud rasedad on mures reesuskonflikti pärast ning on segaduses, kuidas ja millal see neid ning nende kõhubeebit võib mõjutada. Selleks, et selgitada, mis on reesuskonflikt, tuleb kõigepealt rääkida veregrupist, reesusfaktorist ning antikehadest.
AB0-süsteem
Kõige olulisem veregrupisüsteem on AB0, mille puhul võib Sinu veri olla, kas A, B, 0 või AB grupist. Selle määravad ära kaks antigeeni, mis paiknevad vere punalibledel:
- A veregrupp — punalibledel on ainult A-antigeen
- B veregrupp — punalibledel on ainult B-antigeen
- AB veregrupp — punalibledel on nii A kui ka B antigen
- 0 veregrupp — ei ole A ega B antigeeni
Kui inimesel on A, B või 0 veregrupp, siis on tal vereplasmas ka antikehad, mis hävitavad neid antigeene, mida inimesel endal ei ole. Näiteks: kui Sina oled A veregrupiga, siis ei tohi Sulle üle kanda B veregrupi verd, sest Sul on olemas antikehad, mis võitlevad B-antigeeni vastu. Kui oled 0 veregrupiga inimene, on Sul olemas antikehad, mis võitlevad nii A kui ka B antigeeni vastu.
Kui inimesel on AB-veregrupp, siis tal selliseid antikehi ei ole ja sellepärast võibki AB veregrupiga inimestele üle kanda kõikide teiste veregruppide verd. Seega võib AB-veregrupiga inimest nimetada universaalseks patsiendiks.
0-veregrupiga reesusnegatiivset doonorit võib aga nimetada universaalseks doonoriks, kuna tema punalibled sobivad ülekandeks kõikidele patsientidele.
Rh-kuuluvus
Vere Rh (reesus)-kuuluvus võib olla kas positiivne (+) või negatiivne (-). See sõltub D-antigeeni olemasolust punaliblede peal. Kui D-antigeen on olemas, siis on inimene Rh-positiivne ja kui D-antigeen puudub, siis Rh-negatiivne.
Kui inimene on Rh-negatiivne, siis kokkupuutel Rh-positiivse verega (näiteks vereülekande või raseduse ajal) võivad tal tekkida antikehad.
Mis on antikehad?
Antikehad on organismi poolt toodetavad kaitsevalgud võitlemaks kõige vastu, mis võib organismile olla võõras. Antikehad on loomulik osa immuunsüsteemist ja kaitsevad meid. Enamikul täiskasvanutest on loomulikud antikehad AB0-süsteemis nende antigeenide vastu, mis puuduvad tema enda erütrotsüütidel. Immuunantikehi teiste süsteemide antigeenide vastu esineb harva.
Antikehad võivad tekkida vereülekande järgselt või raseduse käigus. Info antikehade kohta on vajalik juhul, kui inimene vajab vereülekannet või on tegemist raseda naisega.
Miks on veregrupi, reesuse ning antikehade määramine raseduse ajal oluline?
Kõigil rasedatel määratakse raseduse alguses veregrupp ja teostatakse erütrotsütaarsete antikehade sõeluuring. Kui antikehi ei leita, korratakse analüüsi raseduse teises pooles, u 28.-36.rasedusnädalal.
Kuna raseduse ajal võid sattuda ootamatult erinevatesse haiglatesse, peaks info veregrupi ja antikehade kohta olema alati kaasas. Seepärast antakse Sulle rasedusega arvele tulles alati verekaart (kollane A4 paber, kus on peal sinu veregrupp, reesusfaktor ning antikehade esinemine veres) ja palutakse seda kogu raseduse vältel kaasas kanda.
Kui rasedal on tekkinud antikehad, on oluline määrata, mis tüüpi need on. See võimaldab leida kiiresti sobiva doonorvere, kui naine vajab vereülekannet. Samuti on see info vajalik, kui vereülekannet vajab loode või vastsündinu, sest raseda antikehad võivad minna läbi platsenta ja vastsündinul on siis samad antikehad, mis naisel.
Antikehade avastamisel tuleb teatud aja tagant määrata nende tase veres ja Sinu arst võib seetõttu kutsuda Sind sagedamini kontrolli.
Mis on reesuskonflikt?
Loote vere vähese hulga sattumine ema vereringesse on täiesti normaalne nähtus – seda võib sattuda ema verre raseduse või sünnituse ajal, aga ka kirurgiliste protseduuride ning abordi käigus.
Reesuskonflikt tekib siis, kui ema on reesusnegatiivne ja toodab antikehi reesuspositiivse loote punaliblede antigeeni vastu e. ema organism kaitseb end verre sattunud võõrvalgu eest lagundades loote punaliblesid. Reesuskonflikt ohustab ainult loodet, emal mingeid haigussümptomeid ei esine.
Võõra antigeeni (võõrvalgu) sattudes ema organismi hakatakse selle vastu tootma antikehi. Värsked antikehad on suure molekulmassiga ja ei suuda seetõttu läbida platsentaarbarjääri ning seetõttu jääb esimesel korral loode puutumatuks. Järgneva reesuspositiivse loote puhul on aga antikehad sellise molekulmassiga, et läbivad platsenta ja satuvad loote organismi. Antikehad hakkavad loote punaliblesid kui võõrvalke lammutama. Punalibled, mis normaalselt transpordivad hapnikku, lammutatakse ja loote koed kannatavad hapnikupuuduse all, samuti vabaneb lagunevatest punalibledest bilirubiin, mille kõrged kontsentratsioonid võivad kahjustada loote kesknärvisüsteemi.
Antikehad tekivad umbes kolmel rasedal sajast.
Mis saab peale sünnitust?
Sünnitusjärgselt määratakse alati RhD-negatiivse ema vastsündinu veregrupp. Kui see on RhD-positiivne ning emal ei ole anti-D antikehasid avastatud, tehakse emale kolme päeva jooksul pärast sünnitust anti-D profülaktika (vt.allpool).
Pärast sünnitust uuritakse ka vastsündinut aneemia suhtes ning lastearstid rakendavad vajadusel täiendavat jälgimist. Võib juhtuda, et vastsündinu vajab vereülekannet.
Kuidas saab anti-D-antikehade tekkimist ära hoida?
Reesusnegatiivne naine, kellel on reesuspositiivne lapse isa, vajab sünnituse, rasedustüsistuste ja rasedusaegsete protseduuride (näiteks abordi) järgselt vaktsineerimist Rhesonativiga, mis väldib D-antigeeni vastaste antikehade moodustumist naise organismis. Vaktsineeritakse vaid naisi, kellel antikehi pole avastatud.
Rhesonativi manustatakse Rh-negatiivsetele naistele järgmistel juhtudel:
- Sünnitamine, kui loode on Rh-positiivne
- Raseduse katkemine/ähvardav raseduse katkemine
- Emakaväline rasedus
- Invasiivsed protseduurid raseduse ajal (nt. süstla abil looteveest proovi võtmine ehk amniotsentees, lootevere analüüsiks võtmine nabaveenist, biopsia, loote väline pööre, loote emakasisene kirurgiline ravi)
- jm
Kas anti-D-antikehade manustamisel on kõrvaltoimeid?
Nagu igal ravimil, võivad ka anti-D immunoglobuliini süstimisel esineda kõrvaltoimed. Sagedasemaks on valulikkus süstekohal, mis võib püsida mõnest tunnist paari päevani. Mõningatel juhtudel võib tekkida kerge palavik, peavalu või lööve. Väga harva võib tekkida väljendunud allergiline reaktsioon.
Kui sul tekib küsimusi rasedusaegsete antikehade kohta, siis pöördu julgelt oma arsti või ämmaemanda poole!
Kasutatud kirjandus
- Eesti Naistearstide Seltsi ravijuhend, Raseduse jälgimise juhend 2018
- Eesti Naistearstide Seltsi ravijuhend, Raseduse katkestamise juhend 2016
- NHS Guidelines for Blood Groups and Red Cell Antibodies in Pregnancy
- NHS Guidelines for Rhesus disease
- http://verekeskus.ee/verest/veregruppidest/
- http://kliinikum.ee
- http://inimene.ee
- http://ph.ee/et/patsiendile-ja-kulastajale/patsiendiinfomaterjalid/tervis/rhesonativ
