Rasedusega ämmaemanda juurde kontrolli
Positiivse või negatiivse tulemusega rasedustesti või ka tugeva sisetunde korral peaks järgmine käik olema ämmaemanda juurde, kes täpsustab ja kinnitab (või lükkab ümber) raseduse olemasolu.
Ämmaemand on normaalse raseduse jälgimise, sünnituse ja sünnitusjärgse perioodi ja imetamise juhendamise spetsialist. Rasedusriskide või komplikatsioonide tekkimisel konsulteerib ämmaemand naistearstiga või saadab Sind arsti jälgimisele.
Raseduse diagnoosimiseks on mitmeid võimalusi:
Ultraheliuuring ehk sonograafia. See on kiire ja valutu uuring, kus spetsiaalse anduriga, enamasti tupe kaudu, kuvatakse ekraanile kujutis emakast ja lootemunast seal sees. Seda kujutist saad ise ekraanil näha. Ultrahelis on võimalik näha juba 6. nädala suurust rasedust, loote südamelööke näeb 6.–7. nädalast. Parim aeg ultraheliga raseduse diagnoosimiseks on 8.-9. rasedusnädalal, mil ka esimest visiiti ämmaemanda juurde soovitatakse.
Rasedushormooni (kooriongonadotropiini, hCG) määramine verest. See näitab küll raseduse olemasolu, kuid ei täpsusta muid olulisi asjaolusid (raseduse kestus, loote paiknemine emakas).
Läbivaatus. See põhineb emaka suurenemise hindamisel vaginaalse ehk tupekaudse läbivaatuse teel. Ainult läbivaatuse tulemusel tänasel päeval rasedust ei diagnoosita.
Raseduse kinnitab ämmaemand või arst, kasutades Sinu käest ja uuringute käigus saadud andmeid ning määrates raseduse kestuse nädalates. Nüüd, mil Su ootused või kahtlused on leidnud kinnituse, tuleb langetada järgmisi olulisi otsuseid. Nende tegemiseks vajad kindlasti põhjalikku teavet, toetust ja mõistmist. Ämmaemandate ja arstidena saame olla Sulle abiks ning toeks!
Millised tervishoiutöötajad veel rasedust jälgivad?
Naistearstid ehk günekoloogid on saanud põhjaliku koolituse raseduse, sünnituse ja naistehaiguste kohta ning tegelevad rasedatega pigem rasedusriskide või kõrvalekallete tekkimisel. Samuti on naistearstidel oluline osa sünnieelse diagnostika ehk ultraheli uuringute tegemisel.
Perearst on koolitatud jälgima nii normaalselt kulgevat rasedust kui ka ema ning last pärast sünnitust. Rasedusriskide ja komplikatsioonide tekkimisel teeb ta tihedat koostööd naistearstidega.
Enne esimest visiiti
Kui oled rasedust jälgiva koha suhtes oma valiku teinud, tuleb Sul kindlaks määrata esimese kohtumise aeg. Enamasti saab seda teha telefonitsi või veebis. Visiidi aega kokku leppides anna kindlasti teada, et tuled rasedusaegsele jälgimisele, siis teatakse esimeseks korraks rohkem aega planeerida.
On asju, mille peaksid enne vastuvõtule minekut läbi mõtlema, see teeb visiidi sujuvamaks ja tulemuslikumaks. Kindlasti küsitakse Sinu käest praegust tervislikku seisundit ja võimalikke kaebusi. Sinu käest võetakse anamnees, mis teisisõnu on Sinu tervise ajalugu. Anamneesis on olulised:
- varem põetud üldhaigused, kasutatud ravimid, allergiad, operatsioonid jm
- varem põetud naistehaigused ja saadud ravi
- varasemad rasedused, sünnitused ja sünnitusjärgne periood, nende kulg ja lõppemine, imetamine
- menstruatsioonitsükkel, viimase menstruatsiooni aeg
- lapse isa tervislik seisund
- harjumused, töö iseloom
Esimese jutuajamise käigus räägi oma ootustest, muredest ja nägemusest, sest koos jõuate parima võimaliku lahenduseni. Et midagi olulist meelest ei läheks, võid asju üles kirjutada.
Ämmaemand täidab ka mitmeid olulisi dokumente, neist tähtsaim on rasedakaart, mille paberil versioon jääb Sulle ja teine on elektrooniliselt või paberkandjal tervishoiuasutuses. Neisse kantakse kogu rasedust puudutav oluline informatsioon, analüüside ja uuringute tulemused ning igakordse läbivaatuse andmed: kehakaal ja kaaluiive võrreldes eelmise külastusega, vererõhk, uriinianalüüsi vastus, vereanalüüs hemoglobiini väärtustega, emakapõhja kõrguse mõõt, loote asend emakas väliste võtetega määratuna, loote südamelöökide kuulatlemise tulemused. Sinna peaksid kirja saama ka oluliste inimeste kontaktandmed, kellelt vajadusel kiiresti abi saab.
Esimesel külastusel vaadatakse Sind läbi, et täpsustada raseduse kestust, ja võetakse tupeanalüüsid. Samuti arvestatakse välja oletatav raseduspuhkusele mineku aeg ning sünnituse tähtaeg. Kindlasti antakse Sulle kaasa saatekirjad vere- ja uriinianalüüside tegemiseks, mille peaksid järgmiseks kohtumiseks tehtud saama.
Külastuste arv ja sagedus sõltub Su tervisest: raseduse normaalse kulu korral peaks kohtumiste sagedus olema kuni 30. rasedusnädalani üldjuhul üks kord kuus, hiljem sagedamini.
Sulle soovitatakse vajadusel teiste eriala spetsialistide konsultatsioone, näiteks hambaarst, toitumisnõustaja, raseduskriisi nõustaja, jurist jne.
Külastuste tulemusel võib selguda, et kuulud n-ö riskirasedate gruppi. Need on naised, kellel on varem põetud haiguste tõttu või praeguse raseduse kulgu arvestades suurem risk enda või kõhubeebi elule või tervisele. Sellised rasedad vajavad põhjalikumat jälgimist, täiendavaid uuringuid ja sagedasemaid arstivisiite.