Rasedusaegsed uuringud (veri, uriin, tupeanalüüsid)
Rasedusaegseid uuringuid tehakse, et jälgida Sinu ja kõhubeebi tervist ning heaolu raseduse jooksul.
Mis on tähtis? Õigete otsuste tegemiseks on Sul õigus saada tõest ja põhjalikku teavet kõige kohta, mis puudutab Sinu rasedust ja võimalikke uuringuid.
Küsi alati: mis on uuringu (analüüsi, protseduuri) eesmärk? Kuidas see tehniliselt käib, mida oodatakse Sinult? Kes, millal, kus teeb uuringu? Millised on võimalikud tagajärjed Sinu ja kõhubeebi jaoks? Millised on ohud? Millal ja kuhu saabuvad vastused?
Kõigi uuringute tulemused pannakse kirja ka Sinu rasedakaardile, kus neid on võimalik võrrelda eelmiste kordadega. Kirjuta oma küsimused vajadusel üles, sest vastuvõtu ärevus võib soodustada unustamist.
Uuringud jagunevad:
- rutiinselt ehk kõigile rasedatele tehtavad uuringud
- vajadusel, valikuliselt ja riskigruppidele tehtavad uuringud
Rutiinsete uuringute hulgas on selliseid, mida tehakse igal külastusel (vererõhu mõõtmine, kaalumine, hilisemas raseduse järgus loote südamelöökide kuulatlemine). Samuti on rutiinseid uuringuid, mida korratakse vastavalt vajadusele (vere- ja uriinianalüüsid, emakakaela- ja tupe proovid).
Riskigruppidesse kuuluvatele rasedatele tehtavate uuringute sekka kuuluvad näiteks glükoosi taluvustest, ultraheliuuringud raseduse lõpukuudel, uuringud loote kromosoomihaiguste diagnostikaks, karditokograafia jt.
Vererõhu mõõtmine
Vererõhku mõõdetakse igal külastusel. Normaalseks loetakse vererõhu väärtust kuni 140/90, ühikuteks on mmHg (millimeetrit elavhõbedasammast). Vererõhu tõus üle normväärtuse võib olla üheks preeklampsia tunnuseks, millest võib kujuneda eluohtlik seisund nii arenevale lapsele kui emale. Vererõhul on omadus füüsilise ja emotsionaalse pingutuse (kiirustamine, viha, ärevus, suur rõõm) mõjul tõusta ilma, et sellest tuleneks mingit ohtu tervisele. Et õiget tulemust saada, arvesta sellega enne, kui vererõhku mõõtma hakatakse.
Kaalumine
Rasedusaegne kaal võib tõusta 7–20 kilogrammi piires. Igakordne kaalumine on vajalik selleks, et äkilise tõusu või languse põhjused saaks kohe välja selgitada. Sa saad valida, kas kasutad kodust või ämmaemanda kabinetis kaalumist, kuid hea oleks, kui kaaluksid end iga kord sama kaaluga.
Väline kõhu vaatlus
Selleks palutakse Sul pikali heita ja kõht riietest vabaks teha. Seliliasend võib olla ebamugav raseduse lõpus, sest raske emakas surub suurtele veresoontele. Anna ämmaemandale teada, kui Sul on ebamugav. Eesmärk on hinnata raseduse edenemist – kõhubeebi ja emaka kasvamist saab hinnata emakapõhja kõrguse mõõtmise abil. Samuti täpsustab ämmaemand kätega katsudes lapse asendit emakas ja kuulab loote südamelööke.
Uriinianalüüs
Eristatakse tavalist uriinianalüüsi ja uriinikülvi. Rasedus on neerudele suur koormus ja võimalikud probleemid võivad avalduda uriini koostise muutustes. Rasedusega arvele tulles tehakse uriinikülv, mille eesmärk on avastada mikroobide olemasolu kuseteedes, mis viitab asümptoomsele põletikule. Tavalisest uriinianalüüsist uuritakse valgu esinemist (uriinis tavaliselt valku ei esine, selle ilmumine võib tähendada preeklampsia ohtu), suhkru esinemist (viitab suhkru ainevahetuse probleemidele), mikroobide esinemist (märk võimalikust põletikust kuseteedes).
Õige tulemuse saamiseks:
- peab uriin olema värske, üleöö seisnud ei sobi
- enne uriini kogumist pese välised suguelundid, sest mustalt kogutud uriin võib tulemust mõjutada
- kogu uriin vaid selleks ettenähtud proovi nõusse
- analüüsiks kogu nn keskjoa uriin, st esimese portsu uriini lased WC-potti, keskmise püüad purki ja viimase jälle potti
- kontrolli kindlasti, et kogumisnõul ja saatekirjal oleks Sinu nimi või ribakood ning analüüsi võtmise kuupäev ja kellaaeg
Vereanalüüsid
Vereanalüüside abil on võimalik hinnata väga paljude ainete sisaldust ja protsesside toimumist organismis: ainevahetuse häireid, põletikku, võimalikku varasemat kokkupuudet erinevate haigustekitajatega jpm.
Vereanalüüsidele suunamisel kirjutatakse Sulle saatekiri (enamasti digitaalne), kuhu märgitakse, milliseid näitajaid soovitakse kontrollida. Veri võetakse tavaliselt veenist.
Mida uuritakse?
- Hinnatakse hemogrammi – määratakse vere puna- ja valgeliblede ning vereliistakute (trombotsüütide) hulk, kontrollitakse aneemia suhtes (hemoglobiini tase).
- HIV-i esinemist (HIV-Ag/Ak).
- Süüfilise esinemist või varasemat läbipõdemist (TPHA ja/või T.pallidumi IgG ja IgM).
- B-hepatiidi põdemist (HBsAg).
- Määratakse veregrupp, reesusfaktor ja antikehade esinemine.
- Määratakse veresuhkru tase: enne analüüsi andmist ei tohiks kaheksa tunni jooksul süüa ega juua. Mõnedele rasedatele on söömata ja joomata olemine raseduse alguses väga raske, seetõttu on vajadusel lubatud ka nn juhusliku veresuhkru (ilma eelneva paastumiseta) määramine. Kui paastusuhkur on 5,1–6,9 mmol/l või juhuslik veresuhkur on 7,0–10,9 mmol/l, siis on väärtused normist kõrgemad ning lisauuringuna on vaja teha glükoosi taluvustest ehk GTT, et välistada süsivesikute ainevahetuse häired (diabeet ja rasedusdiabeet).
Tupeanalüüsid
Läbivaatuse ajal, mil tehakse kindlaks raseduse olemasolu ja selle suurus, hinnatakse ka väliseid suguelundeid ja lahkliha. Tuppe pääsemiseks kasutatakse spetsiaalset tupe peeglit, et näha tupe ja emakakaela seisundit. Hinnatakse tupe limaskesta värvust ja vooluse iseloomu, emakakaela kuju ja värvust ning emakasuudme väljanägemist.
Sinult võetakse analüüsid:
- klamüdioosi olemasolu tuvastamiseks, kui eelmisest analüüsist on möödas üle kuue kuu
- güneko-tsütoloogiline (PAP) test emakakaela rakkude muutuste avastamiseks, kui viimasest analüüsist on möödas kolm aastat ja kui oled üle 21 a. vanune ja PAP +HPV (inimese papilloomiviirus), kui oled üle 30 a. vanune
Teised raseduse ajal tehtavad põhiuuringud:
- ultraheli uuringud tehakse kõigile rasedatele I ja II trimestril, vajadusel rohkem
- vereseerumi sõeluuringud sünnieelseks diagnostikaks
Vajadusel täiendavalt tehtavad uuringud:
- koorionibiopsia
- amniotsentees
- loote rakuvaba DNA-analüüs ema verest ehk mitteinvasiivne sünnieelne analüüs (NIPT)
- kardiotokograafia
- glükoosi tasuvusanalüüs ehk GTT
