Rasedus ja psüühika
Lapseootusega seotud muutused naise organismis ja hingeelus on omavahel sedavõrd seotud, et neidki kirjeldatakse kolme kuu kaupa.
Esimesed kolm kuud on kohanemise ja ebakindluse aeg. Tunded võivad olla üsna vastuolulised – ühelt poolt oled õnnelik, teiselt segaduses ja ärev. Uued rollid tekitavad ohtralt küsimusi: „Kas ma olen piisavalt hea ema?”, „Millised saavad olema suhted mehega?”, „Mis saab tööst, kas materiaalselt saame hakkama?” Kindlasti mõjutavad tundeid kehas toimuvad muutused ja nendega harjumine. Selline vastuoluliste tunnete heitlus sunnib Sind sügavale endasse vaatama ja enese jaoks paljusid asju läbi mõtlema.
Järgmised kolm kuud on tasakaalu ja rahulolu aeg – oled kohanenud teadmisega rasedusest ja harjumas kehas toimuvaga. Kuna sel ajal tunned esimest korda kõhubeebi liigutusi, hakkab Sul temaga tekkima tihedam emotsionaalne side ja Su fantaasia on ametis beebist ideaal kujutluse loomisega. Jutud ja mõtted keerlevad tulevase lapse ümber, tõenäoliselt hakkad tegema ettevalmistusi sünnituseks. Just nüüd on õige aeg arutada muutuvaid peresuhteid ja hakkamasaamist lapsevanematena, minna perekooli ja viia ennast kurssi vastsündinu vajadustega.
Viimased kolm kuud on aeg, mil rasedus muutub füüsiliselt koormavamaks ja kasvab sisemine ärevus eelseisva sünnituse ning emarolli suhtes. Oled sügavale endasse vaatav, tegeled oma tunnete, vajaduste, ootuste ja keha muutustega. Aeg on emotsionaalselt küll pingeline, kuid samas äärmiselt vajalik edukaks sünnituseks ja emaduseks.
Lapse planeerimise ning rasedus- ja sünnitusjärgset aega on sageli kirjeldatud kui kõige ilusamat, rahulikumat, õnnelikumat aega pere elus. Kahjuks ei koge kõik naised, mehed või pered seda perioodi sellisena. Lapsevanemaks saamise tee võib olla täis proovikive, vastakaid tundeid ja vastuolulisi ootusi, millega hakkama saamiseks võib sageli iseenese tarkusest ja senistest kogemustest väheks jääda. Oluline on neist tunnetest oma partneriga rääkida. Samuti võiks vestelda ämmaemandaga, kes oskab vastavalt vajadusele kas julgustada ja lohutada või suunata Sind vaimse tervise spetsialisti juurde. Sel juhul oleks esmane valik kindlasti raseduskriisi nõustaja või perinataalse vaimse tervise nõustaja külastamine.
Teatud mõttes saab rasedust käsitleda arengulise kriisina. Paljudel lapsevanematel ei ole piisavat ettevalmistust ning toimetuleku- ja eneseregulatsioonioskust, et muutunud olukorra ja suurenenud vastutusega kohaneda, mida uue maailmakodaniku ilmaletulek enesega paratamatult kaasa toob. Nii purunevad ideaalid, lootused ja suhted. Lapseootus ei ole alati ideaalpilt täiuslikust rasedusest, perekonna õnnest ja kõigega edukast toimetulemisest, kuigi me seame sageli sellise ootuse nii endale kui ka oma partnerile. Rasedusega kohanemine võib olla tänapäeval küllaltki valulik protsess. On tehtud uurimusi, mis ütlevad, et rahulolu paarisuhtega muutub ka siis järsult, kui laps oli soovitud ja planeeritud. Ilmselt on selle põhjus asjaolu, et tänapäevane kuvand naisest ja sellest, mida paarisuhe peab sisaldama, on kaugel sellest, mida rasedus loomulikult kaasa toob. Naise kaal suureneb, et kõhubeebil oleks soe ja turvaline olla, toimuvad hormonaalsed muutused – see kõik ei mahu iluideaalidesse. Tegelikkus ei pruugi alati ootustele vastata ja siis ei mõisteta, miks rase naine tahab kogu aeg magada või miks kõik on kodus tegemata.
See võib tunduda üllatav, aga vähemal või suuremal määral puutub iga pere lapse sünni korral kokku selliste tunnetega. Ka iga järgmise lapse sünni korral lüüakse kaardid jälle segi ja pere saab võimaluse arengulist kriisi läbides ennast uuesti üles ehitada. Oluline on mitte kaotada kontakti iseenda ja oma vajadustega. Sama tähtis on näha teist inimest enda kõrval koos tema vajadustega. Tähtis on õppida oma vajadustest rääkima ja üksteist vastastikku toetada, selle asemel, et üksteisele nõudmisi esitada. Tähtis on mõista, et kõik see, mis meiega praegu toimub, on normaalne osa kohanemisprotsessist.
Lihtsam on leida lahendusi, kui oled ise teadlik sellest, mis Sinuga toimub. Sellisel juhul sisaldab arenguline kriis võimalust jõuda olemasolevas suhtes uue kvaliteedini. Kogu pere on saanud väärtusliku kogemuse võrra rikkamaks, kuidas tulla toime ja jääda ka edaspidi ellu keerulistes olukordades.
