Platsenta söömise kasulikkus jäi müüdiks

Ajakirjas Archives of Women’s Mental Health ilmunud ülevaate autorid märgivad, et platsentat süüakse eeskätt sünnitusjärgse depressiooni ennetamise eesmärgil. Samuti usutakse, et see vähendab sünnitusjärgseid valusid, tõstab üldist toonust ja soodustab rinnapiima teket, rääkimata oma lapsega lähedasema sideme loomisest.

Northwesterni ülikooli Feinbergi meditsiinikooli psühhiaater Cynthia Coyle leidis kolleegidega kirjandust uurides, et enamik platsentofaagiat käsitlevaid töid põhinevad teiste imetajate kohta tehtud tähelepanekutel ja loomkatsetel. Kokku mainiti platsenta söömist selle erinevates vormides 49s aastatel 1950-2014 ilmunud teadusartiklis.

Coyle kaasas ülevaatesse kuus loomade ja neli inimeste kohta käivat teadustööd, mis põhinesid empiirilistel katsetel. Loomkatsetel põhinevad uuringud pidid olema lisaks olulised inimeste kontekstis. Töörühm leidis, et platsenta söömise kasulikkusele viitas vaid üks tänapäeva standarditele vastav töö. Kasuliku mõju ehk sünnitusjärgse valu vähendamiseks tuli kogu platsenta süüa vahetult pärast lapse sündi toorena.

Töörühm märgib, et tüüpilised platsentofaagiat harrastavad naised talitavad teisiti. Platsenta külmutatakse, et seda tulevikus tükk tüki haaval süüa, millele eelneb tihti platsenta kuumtöötlemine. Teised lasevad sellest valmistada rohukapsleid. Nõnda pole võimalik enamike loomkatsete tulemusi inimestele laiendada.

Platsentofaagia pooldajad toovad tihti näiteks uurimuse, milles leiti, et platsenta söömine soodustab rinnapiima eritumist. Coyle nentis aga seda analüüsides, et uurimuses kasutatud meetodid jätavad soovida. Alustuseks puudus selles kontrollgrupp ehk rühm naisi, kes oleksid söönud heas usus platsenta asemel platseebot. Seeläbi pole võimalik välistada, et tegu oli lihtsalt tugeva platseeboefektiga. Lisaks pole töös tehtud järeldusi suudetud viimase 60 aasta vältel kinnitada.

Coyle märgib, et kuna platsentofaagia on imetajate seas suhteliselt laialt levinud, peab leiduma mingi põhjus, miks otsustasid nüüdisinimesed või juba nende eellased tavast loobuda. Töörühm lisab uurimuses, et kui platsentofaagia kasulikkust käsitlevaid töid napib, siis selle potentsiaalselt kahjulikke mõjusid pole uuritud pea üldse.

Arvestades, et platsentast on leitud ohtralt baktereid ning plii ja elavhõbeda jääke võib näiteks selle raua ja östrogeeni rikkusest lähtuva kasuliku mõju reaalsuse korral olla platsenta söömisel ka teatav kahjulik mõju.