Emakakaelavähi sõeluuring

perekool.ee, Eesti Ämmaemandate Ühing

 

PAP test ehk Papanicolau test on üle maailma tunnustatud emakakaelavähi ja vähieelsete seisundite varase avastamise meetod. PAP testiga saab avastada neid rakumuutusi emakakaelal, mis võivad viia vähi tekkimisele.

Kes peaksid andma PAP testi?

Kõik suguelu elavad naised, kes on üle 21 aasta vanused, peaksid 3 aastase vahega andma PAP testi. Isegi kui naine praegu ei ole seksuaalselt aktiivne, on PAP testi regulaarne andmine vajalik. PAP testi võtmisega alustatakse paar aastat peale suguelu algust ning teostatakse kuni 70 eluaastani. Kui naisel on eemaldatud emakas koos emakakaelaga, palun pidage nõu oma perearstiga (naistearstiga) PAP testi andmise vajalikkuse üle.

Miks võetakse PAP testi?

Emakakaelavähk areneb emaka kaelaosas, mis avaneb tuppe. Emakakaelavähi peamiseks tekitajaks on inimese papilloomiviiruse (ingl human papillomavirus – HPV) mõningad suure riskiga tüved, mis levivad sugulisel teel. Nakkusallikaks on papilloomiviirusega nakatunud teine inimene. Papilloomiviiruse püsiv nakkus (üle 2 aasta) võib tekitada emakakaelarakkudes muutuseid, millest võivad areneda vähieelsed seisundid ning emakakaelavähk.

Emakakaelavähi ja vähieelsete muutuste avastamiseks kasutatakse HPV- ja PAP-uuringut.

RAku muutuste  protsess kestab tavaliselt mitmeid  aastaid ning ei tekita mingeid sümptomeid enne hilisesse staadiumi jõudmist. Emakakaela sõeluuring on ainus võimalus avastada emakakaelarakkude muutusi varases staadiumis, kui neid on võimalik lihtsalt eemaldada, ennetamaks  emakakaelavähi teket.

Kui Pap-testi vastus ei ole korras?

Ei ole korras tähendab lihtsalt seda, et Pap-testist leiti  mõned muutunud emakakaelarakud. Tavaliselt on sellised muutused kerged ega tähenda, et põete vähki.  Paljud muutustega naised ei

vaja isegi ravi. Mõned siiski vajavad, seega tuleb kõiki naisi, kelle Pap-testi vastus ei  olnud korras, hoolikalt jälgida, et vältida emakakaelavähi  teket.

 

Mis edasi?

Pap-testi puhul on võimalikud mitmed kõrvalekalded.

Vt. pilti.

 

 

Mis on kolposkoopia?

Kolposkoopia on protseduur, mis võimaldab emakakaela lähemalt uurida, kasutades erilist mikroskoopi – kolposkoopi. Kolposkoopia tegemine on sarnane Pap-testi võtmisele  ega põhjusta ebamugavust, kuna kolposkoop jääb väljapoole tuppe.

Milline on ravi?

Ravi on vajalik muutunud emakakaelarakkude eemaldamiseks, et need ei areneks vähiks. Tavaliselt on see väga lihtne protseduur, mida tehakse günekoloogi  kabinetis või polikliinikus.

On mitmeid ravimeetodeid, kõik võrdselt efektiivsed:

  • krüoteraapia – muutunud ala külmutatakse,
  • laserravi – muutunud ala aurustatakse laseriga,
  • aas-diatermia – muutunud ala eemaldatakse väikse traadist aasaga, mida kuumutab elekter,
  • koonusbiopsia – muutunud ala eemaldatakse koonusekujulist koetükki välja lõigates.

 

Mis toimub peale ravi?

Emakakaela muutuste ravi on tavaliselt väga tulemuslik ja enamikul naistest ei ole rohkem probleeme. Mõned naised vajavad edasist ravi. Seetõttu on oluline regulaarne jälgimine, kuni arsti arvates võib jälgimise lõpetada. Siis tuleks jälgida kord aastas, kui arst ei soovita teisiti. Ravi ei mõjuta tavaliselt suguelu ega võimet lapsi saada.

 

Mis on biopsia?

Kui arst märkab kolposkoopia käigus mingeid muutusi,  võetakse sellest väike proov – biopsia. Biopsia saadetakse laborisse, kus seda uuritakse mikroskoobi all. Iga biopsial avastatud muutuse puhul määratakse selle raskusaste, aidates arstil ravivajaduse üle otsustada.

 

Mis juhtub peale biopsiat?

Biopsial leitud muutusi nimetatakse emakakaela  intraepiteliaalseks neoplaasiaks (CIN). Need on jaotatud CIN1-CIN3, sõltuvalt muutuse raskusastmest.

 

Miks peab andma PAP analüüsi regulaarselt?

Regulaarne PAP testi teostamine aitab ennetada emakakaelavähki. Emakakaela vähieelsed seisundid ei põhjusta muutusi enesetundes (valu, voolus suguelunditest). PAP testi abil leitakse emakakaelal muutused enne, kui on välja kujunenud emakakaelavähk.