Nüüd on kõigil võimalik jälgida oma toitumise tervislikkust

Tervise Arengu Instituudi eestvõtmisel on loodud internetilehekülg, mis võimaldab arvutada söödud toidust energia ja toitainete saamist. Saadud tulemusi on võimalik võrrelda 2005. aastal koostatud uute toitumissoovitustega ning lasteaiaealistel lastel ja kooliõpilastel 2002.aastal sotsiaalministri määruses kehtestatud normidega.

Menüüarvutusel kasutatav andmebaas sisaldab ca 600 erinevat toiduainet ja 600 rooga. Roogade puhul saab kasutaja tutvuda ka nende retseptiga. Söödud toitude sisestamine on võimalik nii toidu nime järgi otsides või sobiva toidugrupi (teraviljatooted, supid jms) alt.

Lisaks on võimalik arvutada kehamassi indeksit, toiduenergia vajadust ja energia kulutamist. Lehekülg sisaldab ka informatsiooni toiduainete toitainelise koostise kohta, iga toitaine parimaid allikaid ning põnevaid retsepte.

Klikates kõrvalolevale Toitumisprogrammi bännerile, avaneb lehekülg ja kui Teil on huvi oma toitumise tervislikkuse vastu – usume, Te leiate sealt nii mõndagi uut ja kasulikku.

Südametervis toidust – vähem suhkrut

Rohke suhkru tarbimine mõjutab südant peamiselt kahel viisil.

Esiteks, liigselt tarbitud suhkrust (nagu ka rasvast ja valkudest) saadud energia, mida inimene ei jõua ära kulutada, muutub keharasvaks. Mida rohkem suhkrut, seda rohkem kilosid juurde &kasvab” kuni inimene muutub ülekaaluliseks. Sealt edasi on südamehaigused aga juba kerged tulema.

Suhkur ja suhkrurikkad tooted (kommid, karastusjoogid) on kahjulikud veel seetõttu, et tavaliselt ei sisalda nad selliseid kasulikke aineid nagu kiudained, vitamiinid ning mineraalained, mida oleks vaja, et hoida süda terve. Nendest saab ainult energiat ja kõhu täis, kuid puu- ja köögivilju, leiba ning piimatooteid enam ei jaksagi süüa, et saada vajalikke toitaineid.
->Loe veel

Südametervis toidust – vähem rasva

Kus räägitakse südamest, räägitakse alati ka rasvast. Seetõttu ilmselt kõik teavad, et rasvase toidu söömine ei ole südametervise seisukohast hea.

Rasv, mis erinevates toiduainetes leidub, ei ole aga ühesugune. Rasvad koosnevad erinevatest rasvhapetest. Kui toidus sisalduvas rasvas on rohkem polüküllastumata rasvhappeid, võib seda rasva pidada hoopis südamesõbralikuks rasvaks. Polüküllastumata rasvhapete poolest on rikkad õlid ja kalad. Loomulikult ei tohi ka õli tarvitada väga suurtes kogustes, sest rasv on väga energiarikas. Kui inimene saab palju energiat, samas aga liigutab vähe, siis koguneb kõik üleliigne kilodena kehale. Kuid kindlasti kasutage praadimisel või ja margariinide asemel väikeses koguses õli. Kalarasva ei maksa karta, sest peale kasuliku rasva, sisaldub seal ka rohkelt vitamiini D, mille piisav saamine Eestimaa inimestele samuti suureks mureks on.
->Loe veel

Südametervis toidust – vähem soola

Me kõik kasutame oma igapäevases toidus soola. Isegi, kui suudame valmistada toitu nii, et ei lisa sinna soola, saame soola piisavalt sellistest toodetud toiduainetest nagu poolfabrikaadid, valmisroad, vorstid-viinerid, leib. 3-5 grammi soola päevas kokku saada on organismile vajalik. Liigne sool aga on üheks vererõhu tõusu põhjuseks paljudel inimestel.

Kuidas piirata soola tarbimist?

  • Tee endale selgeks soolarikkad toiduained.
  • Peale maitsestamiseks kasutatava soola enda sisaldub palju soola puljongipulbris, sojakastmes, ketšupis, salatikastmetes.
  • Palju sisaldavad soola konservid, eriti soolaseened ja soolakurgid, aga ka teised köögiviljakonservid.
  • Seetõttu valmista toitu värsketest või külmutatud toiduainetest ning vali võimalikult vähe töödeldud ja mitte pikaajaliseks säilitamiseks mõeldud toiduaineid.
  • Töötlemata liha-kana-kala sisaldab vähem soola kui sama asi suitsutatult, soolatult või konserveeritult. Ka salaami, (suitsu)vorst ja singid sisaldavad palju soola.
  • Soolarikkad on ka juustud (eriti parmesan, hallitusjuustud ja feta-juust), majonees, osad margariinid, leivad.
  • Kui on valida, siis vali sarnastest toiduainetest vähem soolane variant.
  • Vahepalaks vali soolase suupiste (pop corn, kartulikrõpsud, soolaküpsised) asemel puu- ja juurviljad.
  • Toidu maitsestamiseks kasuta soola asemel ürte ja maitseaineid (osad sisaldavad küll ka soola, aga vähem kui päris sool ise)
  • Salatites kasuta salatikastmete asemel õli või mahla
  • Ära lisa lauas toidule soola juurde

Ja veel, järk-järgult magedamale toidule üleminekul harjub vähem soolase toiduga üsna ruttu!

Magus elu võimalikult vähese suhkruga

Suhkrut on mitut sorti. Kõigi liikide kohta kehtib aga soovitus – parem süüa ikkagi vähem magusat, kui otsida “imesuhkrut”, mida võiks süüa piiramatul hulgal.
Mis on suhkur?

Suhkrut toodetakse suhkruroo või -peedi peenestatud osadest suhkrut välja pestes. Saadud lahus kuumutatakse küllastumiseni, puhastatakse ja kristalliseeritakse – nii saadakse toorsuhkur, mis on mõrkja maitsega. See lahustatakse, allutatakse täiendavale puhastamisele ja kristalliseerimisele ning pärast keeruka tehnoloogilise liini läbimist saadakse umbes 85% valget suhkrut ja 15% veel lõpuni puhastamata saadust ehk pruunsuhkrut, mis saadetakse uuesti rafineerimisele.
->Loe veel

Suhkur või suhkruasendajad?

Minu meelest tuleks suhkruasendajaid võimalusel vältida. Eriti peaks neid vältima lapsed, kes armastavad dieetjooke juua. Normid, palju teatud lisaaineid võib toidule lisada, on välja arvutatud täiskasvanute kehakaalu arvesse võttes. Kuna lapsed kaaluvad umbes neli-viis korda vähem, siis peaks ka nende tarvitatavad kogused olema tunduvalt väiksemad. Samas on just lapsed tavaliselt need, kes söövad värvilisi komme, joovad karastusjooke ning saavad seega väga palju lisaaineid, nende hulgas suure tõenäosusega ka suhkruasendajaid.

Kui internetis ringi vaadata, võib ilmselt leida ühepalju lehti, mis räägivad suhkruasendajate, ennekõike aspartaami ohutusest ja ohtlikkusest.

Pooldajad väidavad, et suhkruasendajate ohtlikkuse müüte pole teaduslikult tõestatud. Samas ei ole ka keegi tõestanud suhkruasendajate absoluutset ohutust. Seega, kui kuidagi muidu läbi ei saa, on minu arvates tavaline suhkur siiski parem kui suhkruasendajad. Aga muidugi mõistlikus koguses ning eeldusel, et vitamiinid, mineraalained, valgud, rasvad ja kiudained korralikult toidust, mitte purgist kätte saadakse.

Toitumine ja liikumine

Süda peab lakkamatult töötama pikki aastaid. Siin on võimalik tutvuda brošüüriga selle kohta, mida tuleks silmas pidada, et me oma südame tervisele ise kaasa aidata saaksime.

Pea piiri rasvase toiduga

Selle aasta jaanuaris algas Eesti Haigekassa toetusel üleriigiline kampaania, mille eesmärgiks on juhtida inimeste tähelepanu sellele, et liiga rasvase toidu ülesöömine võib põhjustada tõsiseid tervisehäireid. Eesti kaks tunnustatud toitumiseksperti Mai Maser ja Inga Vill võtavad järgnevalt kokku oma soovitused tervislikuks toitumiseks. Neid järgides on igal inimesel võimalik teadlikumalt ja tervislikumalt suhtuda oma igapäevase menüü koostamisse.
->Loe veel