Naine, noor või vana

Mäletan, kuidas tuttav pereema nuttis lahinal oma 30. sünnipäeva hommikul, sest noorusega olevat nüüd kõik. Samas kuulutas 42-aastane naisterahvas särasilmi, et ta pole iial varem tundnud end nii õnneliku ja rahulikuna kui nüüd. Muserdavaid kommentaare (a’la keskealine 33-aastane või kliimaksijärjekorras 40-sed kallerduvad vanaeided) kuulates peavad olema tugevad närvid, et tuju ja sära ei hakkaks tuhmuma. Millal saabub keskiga tegelikult ja kui kole see päriselt on?

Kõigepealt olekski vaja paika panna termin “keskealine naine”,” alustab perearst ja Üleriigilise Perearsti Nõuandetelefoni 1220 arst-projektijuht Lauri Laas rahulikult. “Mina jagaksin naisterahvad selle järgi, kas nad on fertiilses eas või mitte. Seni, kuni naistel käivad regulaarselt päevad ja nad on võimelised rasestuma, on nad noored naised.” JESSS!!! hüüatan tahtmatult kõvasti ning mõtlen, kui vähe on mõnikord õnneks vaja.

Millal läheneb keskiga? Tohter Laas räägib, et siis, kui tekivad east tingitud menstruaaltsüklihäired, naine alles HAKKAB JÕUDMA keskikka. “Teatud eluaastal hakkab muutuma naiste hormonaalsüsteem. Organismis väheneb märgatavalt östrogeenide hulk. Sellest on tingitud ka paljud tervisehädad. Tüüpilisemad on kardiovaskulaarsüsteemi häired, organismi kaitsebarjääri nõrgenemine ja meeleoluhäirete teke. Kõik need on normaalsed eakohased muutused,” selgitab arst. “See, kuidas keegi neid muutusi tajub ja talub, on individuaalne.
Perioodi, mil tekivad tsüklihäired ja päevad hakkavad ära jääma, nimetatakse postmenopausi-eelseks perioodiks. Kui see periood tekitab naisel ebamääraseid vaevusi, mida on raske taluda, siis tasub esmajoones pöörduda günekoloogi poole (saatekirja pole vaja), et välja selgitada, kas on tarvis alustada hormoonasendusravi. Kindlajooneliste kaebuste korral võiks alustada hoopis perearsti külastamisest. Naised on vaprad ja taluvad tihtipeale kõik need muutused ära, aga kuna tänapäeva meditsiin suudab selliseid probleeme lahendada, siis pole mõtet nende sümptomite tõttu lasta oma elukvaliteedil langeda.”

Dr Laas teab, et naised pole ühtmoodi avameelsed rääkima tohtrile üleminekueaga kaasnevatest muutustest. Ometi ei pea ega tohigi neid maha salata. “Vahelduvad kuumad ja külmad hood, liighigistamine, südamepekslemine ja värisevad käed, suutmatus seista järjekordades või viibida rahvarohketes kohtades…Vahelduv meeleolu samuti,” jätkab perearst ebameeldivat loetelu. “Mõnikord ei pruugi naine ise arugi saada, et tal on närvid krussis. Kui lähedased hakkavad vaikselt vihjama, et sa pole enam sama rõõmus ja rahulik, siis ei tarvitse neid kohe pikalt saata. Pigem võiks sellest “etteheitest” arstile rääkida. Muidugi võib naine tulevikust aimu saada oma ema üleminekuaastatele mõeldes. Ometi pole rusikareegel, et kui emal saabub keskiga vaevarikkalt, siis ootab tütart sama saatus. Tasub uurida, kas ema võttis omal ajal hädade leevendamiseks midagi ette või mitte. Seepärast rõhutan veel kord: olge oma arstiga avameelne, usaldage teda ja keskiga muutub märksa helgemaks.

“Kui jõuame keskikka, siis on igati normaalne, et haigused hakkavad rohkem kimbutama,” julgustab peretohter hädadesse optimistlikumalt suhtuma. “Kui varem vältasid seljavalud päeva või paar, siis keskeas võivad need kiusata nädala. Tasapisi hakkavad põlved valu tegema, kehakaal tõusma. Need normaalsed muutused tähendavad, et organism saab natuke vanemaks. Mitte mingil juhul ei tohi mõelda, et nii on ja jääb, ning parata pole midagi. Nüüd tuleb vaadata üle oma elustiil ja teha vajalikud parandused ning muudatused. Näiteks kaalutõus on selge vihje, et tuleb hakata rohkem liikuma ning jälgima, mida süüa-juua. Luude hõrenemine saab samuti alguse keskeas, kui organism ei saa luude tugevdamiseks piisavalt kaltsiumi. Kindlasti on väga oluline piisav kehaline tegevus. Midagi ei pea tegema vastumeelselt. Kindlasti leidub igaühele mõni meeldiv võimalus liikuda ja treenida südant.

Dr Lauri Laas ei poolda regulaarset kõikvõimalikel uuringutel käimist. Kui otsest vajadust pole, siis ei maksa end polkovniku lese kombel pidevate kraadimiste, analüüside ja vererõhumõõtmistega ära kurnata. “Jälgimiskava järgi peaks naine külastama regulaarselt naistearsti ja laskma kontrollida rinnanäärmeid,” selgitab Lauri Laas ning lisab veel kord, et pidevalt igaks juhuks ja hirmude peletamiseks enese tervise kontrollimine ning kõikvõimalike diagnooside ettekartmine võib saada tervisele saatuslikuks, sest nii mõnigi häda algab kahe kõrva vahelt. “Hoopis teine lugu on siis, kui tervis teeb TÕESTI muret. Siis on kindlasti väga vaja õigeaegselt arstile minna.”

“Naljaga pooleks võib öelda, et väljakujunenud isiksuste puhul, nagu neljakümnendates olemine, on üliraske oma harjumusi muuta. Selleks peab olema ikka väga tugev motivatsioon,” oletab perearst Lauri Laas lõbusalt. “Kui tõesti naine otsustab üleöö kannapöörde teha ja hakata sportlaseks või dieeditariks, siis peaks seda tegema sammhaaval. Kiire kaalulangus põhjustab kiiret kaalutõusu. Mida vanemaks saadakse, seda aeglasemaks muutub ainevahetus. Tekivad seedetrakti häired, organism hakkab vett talletama. Organismis ei ole enam ülekaalus ülesehitus-, vaid hoopis talletusfunktsioonid,” õpetab Lauri Laas. “Ränk trenn ei ole normaalne. Kindlasti tuleb trenni teha koos personaaltreeneriga, kes õpetab, kuidas ja kui kiirel südametegevusel harjutusi sooritada.”

Nii mõnigi neljakümnendates naine kurdab väsimust või hoopis unetust. Dr Laas soovitab kõigil, kellel esinevad unehäired, esmajoones need ära lahendada: “Alles siis tasub asuda ülejäänud probleemide kallale. Olgu muretekitajaks siis vererõhk, süda, peavalud või hoopis kehakaal. Mis aga masendusse puutub, siis mulle meeldis väga, kuidas “Vanades ja kobedates” üritas Valdur sügismasendusse langenud Maiet välja sööma ja kinno viia. Tema lähenemine probleemile oli meditsiiniliselt täiesti õige. Mina soovitan alati: otsige ilusaid emotsioone, liikuge seltskonnas, suhelge teiste inimestega ja leidke igast päevast midagi head.”

Riina Reiman-Männiste, Ajakiri Kodutohter
Toim. perekool.ee