Mis Sinu kehas sünnituse ajal toimub?
Sünnitusest võtab osa organism tervikuna. Selleks, et paremini mõista sünnitusel toimuvat, tuleks lühidalt kirjeldada sünnitusel otseselt osalevate organite tööd ja ülesandeid.
Emakas on silelihaskoest organ, mida võib nimetada ka lootehoidlaks. Tema unikaalne ehitus ja reageerimine organismi hormonaalsele foonile võimaldab raseduse arengut. Kogu raseduse vältel emakas kasvab koos kõhubeebiga. Sünnituse käigus hakkavad emaka lihased perioodiliselt kokku tõmbuma ja lõõgastuma, selle töö tulemusena avaneb emakakael ning ühel hetkel hakkab emakas loodet välja lükkama ehk sünnitama. Pärast lapse ilmale tulekut hakkavad emakalihased taas kokku tõmbuma nagu sünnitusel, et aidata platsental sündida. Kui platsenta on sündinud, siis jätkuvad emaka kokkutõmbed, et emakas kahaneks ja platsenta irdumise kohal olevad lahtised veresooned sulguksid ning peatuks verejooks. Paar esimest päeva pärast sünnitust on emakapõhja palpatsioonil tunda naba piirkonnas, paari nädala pärast on emaka mõõdud oluliselt vähenenud ning see asub taas vaagnas. Nelja nädala pärast on emakas enam-vähem samas kaalus, mis enne rasestumist. Emaka sünnitus järgset taastumist nimetatakse involutsiooniks.
Emakakael on kitsas kanal emaka ja tupe vahel, mille ülesanne on emaka sulgemine ning kõhubeebi kaitsmine väliskeskkonna eest. Raseduse ajal on emakakael suletud ja täidetud limakorgiga. Emakakaelal eristatakse sisesuuet (emakaõõne pool) ja välissuuet (tupe pool). Kui sünnituse käigus algavad emaka kokkutõmbed, avaneb emakakael. Esmasünnitaja ja korduvsünnitaja emakakael avanevad erinevalt. Esmasünnitajal hakkab sünnituse algul emakakael esmalt lamenema (kaob sisesuue) ja seejärel avaneb välissuue. Korduvsünnitajal avanevad sise ja välis suue üheaegselt, seetõttu on korduvsünnitus ajaliselt lühem. Vahetult pärast sünnitust hakkab emakakael tagasi kokku tõmbuma.
Tupp on elastsete seintega torujas ühendus emakakaela ja väliskeskkonna vahel. Sünnituse ajal moodustab tupp osa sünnituskanalist. Emakakaelas ja tupes toimuvad raseduse ajal hormonaalsed muutused, mille tulemusel emakakaela lima hulk suureneb, tagades nii piisava libeduse sünnituse ajaks. Üleliigne lima väljub tupe kaudu ja see on põhjus, miks naised tunnevad vooluse suurenemist vahetult enne sünnitust.
Lahkliha ehk perineum on piirkond tupeava ja päraku vahel, mis koosneb mitmest kihist lihastest ning sidekoest, mis sünnitusel venides lootel sündida laseb.
Sünnitusjõud on emaka kontraktsioonid ehk kokkutõmbed, eestikeelse nimetusena tuhud. Siinkohal võime kuulda tihti ka sõna valu, sest tuhu tajub sünnitaja sageli rohkem või vähem valulikuna. Väljutusperioodis lisanduvad tuhudele pressid ehk eestikeelse sõnana väitused, mil emakalihase kokkutõmmetele lisanduvad diafragma ja kõhulihaste kokkutõmbed. Loote pea survest sünnituskanalile tekib väljutusperioodis vastupandamatu soov kaasa pressida.
Sünnitusteed moodustuvad luulisest vaagnast ja pehmetest kudedest. Luulise sünnituskanali moodustab alumine osa vaagnast ehk väike vaagen. Naise vaagen on disainitud selliselt, et kõhubeebi sündides võimalikult hästi sellega sobituks. Vaagnaõõs on ruumikas ja hormoonid muudavad raseduse ajal vaagnaluude omavahelised ühendused elastsemaks. Arvestades vaagnaõõne kuju ja loote kolju ehitust toimub läbi vaagna tulek kindla mehhanismi järgi – laps teeb läbi kindla painutuste, pöörete ja edasiliikumise kombinatsiooni.
Platsenta on ajutine rasedusaegne organ emakaõõnes, mille ülesanne on olla raseduse ajal loote ainevahetuse keskus ja sisenõrenääre. Platsentat katavad lootekestad ja keskele kinnitub nabaväät, milles asuvad veresooned – üks viib verd looteni ja kaks toovad selle lootelt platsentasse tagasi.
Lootevesi on vedelik vee põies emakaõõne sees, seda toodab lootekestade sisemine kiht. Vesi uueneb raseduse ajal pidevalt. Lootevesi on selge või veidi hägune vedelik, mille koostises on 99% vett ja mis sõltuvalt kõhubeebi arengust sisaldab erineval hulgal lootevõide helbeid. Peale 16ndat rasedusnädalat toodavad lootevett peamiselt kõhubeebi neerud, seetõttu sisaldub lootevees ka loote uriini. Lootevee ülesanne on hoida emaka sisekeskkond stabiilsena ja vähendada väliskeskkonna mõju lootele. Lootevett on raseduse lõpuks umbes 0,8–1 liitrit.
www.perekool.ee
Me saame lapse raamat
Eesti Ämmaemandate Ühing
