Mis on uneregressioonid ja kuidas nendega toime tulla?
Vanemaid nõustades kuuleme väga sageli sarnaseid lugusid. Näiteks, et beebi magas esimestel elukuudel üsna hästi, aga siis umbes 4-kuuselt hakkas ta öösiti ärkama väga sageli.
Või et lapse unega oli kõik korras kuni ühtäkki umbes 9-kuuselt muutusid uinakud lühikeseks ja peagi hakkas laps ka öösiti sagedamini ärkama ja hommikuti väga vara virguma. Kui lapse uni järsult halveneb, võib üheks põhjuseks olla uneregressioon.
Mis on uneregressioonid ja millal need aset leiavad?
Uneregressioonid on ajutised muutused lapse unes, mis on enamasti seotud hüppeliste arengutega lapse ajus. Unenõustajad on lapse esimese kahe eluaasta jooksul täheldanud 4 suuremat arengulist uneregressiooni. Nende ajal võib beebi või väikelapse uni järsult halveneda ja varasemad head uneharjumused justkui ilma igasuguse põhjuseta koost laguneda.
Kõige tuntumad uneregressioonid on:
- 4 kuu uneregressioon (vahemikus 3-5 kuud), mis on otseselt seotud lapse une arenguga
- 9 kuu uneregressioon (vahemikus 8-10 kuud), mida on seostatud suurte kognitiivsete arenguliste muutustega
- 12 kuu uneregressioon (vahemikus 11-13 kuud)
- 18 kuu uneregressioon (vanuses 17-19 kuud).
Üsna sageli esineb uneregressioon ka 24 kuu ja 30 kuu vanuselt (täpne ajastus võib varieeruda). Uneregressioon kestab enamasti 2-3 nädalat.
NB! Kõigi suuremate motoorse arengu hüpetega võib samuti kaasneda regressioon unes, mille kõige iseloomulikumaks märgiks on järsku alanud pikad ärkvelolekud keset ööd (sageli on laps ärkvel kuni 2h). Muide, muutused unes võivad eelneda oskuste väljendumisele, nt võib lapse ööuni muutuda juba mõni päev enne esimeste sammude astumist. Kuna laste motoorne areng on väga erineva kiirusega, ei saa neid seostada kindla vanusega.
Uneregressiooni tunnused
Kui Su laps jääb mõnda eelpool nimetatud kriitilisse vanusevahemikku ja tema unes toimub oluline halvenemine võrreldes varasemaga ilma nähtava põhjuseta, võib tegu olla uneregressiooniga. Kahjuks ei ole ka meil unenõustajatena täpset diagnostilist vahendit uneregressioonide äratundmiseks ning enamasti lähtume oma kogemusest ning vanema kirjeldusest.
Enamuste uneregressioonidega kaasnevad lühemad uinakud ja/või protest uinakusse jäämisel, raskused uinumisel, sagedasemad öiseid ärkamised (lisaks võib lapsel olla raske uuesti uinuda ning seetõttu hakkavad nad nõudma sagedasemat söötmist või muud abi taasuinumisel) ja kogunenud üleväsimuse mõjul võivad alguse saada ka väga varajased hommikused ärkamised. Lisaks võib laps sel perioodil olla varasemaga võrreldes ärrituvam, tujukam või klammerduvam.
4 kuu uneregressioon on aga pisut erandlik, sest see tähistab olulisi muutusi lapse une struktuuris ja toimimises, mis tähendab, et sel perioodil tuleb une parandamiseks sageli teha olulisi muutusi nii lapse päevakavas, uinumisviisis kui ka muudes une aspektides.
Kuigi uneregressioon tähistab ajutist muutust lapse unes, võivad uneregressiooni ajal sisse viidud muutused (nt sage öine imetamine) kiiresti muutuda harjumusteks, mis hoiavad uneregressiooniga kaasnenud uneprobleeme alal ka pärast regressiooni enda möödumist.
Kuidas uneregressioonidega toime tulla?
Hoia kinni eakohasest päevakavast. Kõige sagedasem viga, mida vanemad uneregressioonide ajal teevad, on vähendada lapse uinakute arvu, seda eriti 12 kuu uneregressiooni ajal. Uneregressioon ei ole märk vähenenud unevajadusest, seega püüa beebile pakkuda sama palju päevaund kui varem, isegi kui uinakud jäävad lühemaks (enamus lapsi lähevad kahele uinakule 7-9-kuuselt ning ühele uinakule 15-18-kuuselt). Mõnikord tuleb üleväsimuse vältimiseks uinakute pikendamisega varasemast rohkem vaeva näha (nt viia uuesti sisse käru-uinak või käia last tagasi unele suunamas, kui ta virgub unest liiga vara).
Kui Su lapsel pole varasemalt olnud regulaarset päevakava, siis võib nüüd olla viimane aeg selle juurutamiseks. Kindlad ärkamise, uinaku ja uneajad aitavad reguleerida lapse tsirkadiaanrütmi ja seeläbi hõlbustavad uinumist ja tekitavad uneaja ümber vajalikud piirid. Eakohane päevakava aitab vältida ka üleväsimust, mis on uneregressioonide ajal eriti kege tekkima ning soodustab omakorda nii öiseid ärkamisi kui varahommikusi virgumisi.
Loo optimaalne unekeskkond ja unerituaal. Pime tuba (seda ka uinakute ajal), jahedam toatemperatuur (18-20 kraadi) ning vajadusel valge müra aitavad Su lapsel kergemini uinuda ja taasuinuda unetsüklite vahel, mis omakorda viib pikemate uinakute ja rahulikuma ööuneni. Samuti püüa säilitada endine unerutiin ja rituaalid, mis annab beebile turvatunde ja märguande, et on aeg magama jääda.
Paku tuge ja kinnitust, et oled olemas, kuid püüa vältida sagedasemat toitmist öösiti. Su laps ei ole tõenäoliselt näljasem, vaid tal on lihtsalt tavapärasest raskem uuesti uinuda. Nagu eelnevalt mainisin, võivad uneregressioonist tingitud unemured muutuda püsivaks, kui neid kinnistada uute uneharjumustega (nt sagedasema öise söötmise või magama kiigutamisega). Selle asemel paku hella puudutust, et kinnitada oma kohaolu, kuid hoia kinni varasematest söötmiskordadest ja uinumisharjumusest.
Tee plaan paremate uneharjumuste loomiseks regressiooni möödumisel. Mõnikord on paratamatu, et uneregressiooni ajal toetad lapse und erinevate võtetega, mida Sa pikas perspektiivis jätkata ei soovi. Olgu selleks siis lapse (tagasi) magama söötmine või kiigutamine või öösel kaissu võtmine. Või võib-olla on Su laps alati uinunud Sinu abiga, kuid nüüd mõistad, et Sinu jõuvarud on otsa saanud ja sooviksid luua parema une nii lapsele kui endale. Soovin, et teaksid, et parema une nimel ei pea Sa loobuma lapse imetamisest! Küll aga on enamasti vajalik teha muutusi lapse uinumisharjumustes, päevakavas ning unekeskkonnas, et jõuda rahuliku ööune ja kosutavate uinakuteni.
Uneregressioonid võivad olla nii füüsiliselt ja emotsionaalselt kurnavad (seda nii lapsele kui vanematele), kuid need on beebi arengu loomulik osa.
Loodan, et käesolev artikkel andis Sulle parema arusaamise uneregressioonide olemusest ja ka mõned toimetulekustrateegiad, mida kasutada, et muutustega lapse unes paremini toime tulla.
Rohkem lapse une alast nõu ja abi saad unehaldjas.ee