Mis mõjutab lapse sündimise tähtaega?

Artikli on koostanud Maret Voites, ämmaemand

Paljud esmasünnitajad on veendunud, et nende beebi sünnib pigem enne määratud tähtaega. Suur soov oma lapsega kohtuda ning väsimus raseduse koormusest annab lootust, et beebi tuleb varem. Ootad ootusärevuses seda tähtsat kuupäeva, mil beebi peaks sündima, kuid siis see tähtaeg tuleb ja läheb, kuid ei mingit märki algavast sünnitusest!

Miks osad naised sünnitavad “õigeaegselt” ning miks mõned naised kannavad beebit kauem kui 41 nädalat? Millal on üldsegi õige aeg beebil sündida?

Kõigepealt tuleb rääkida oletatavast sünnituse tähtajast ning sellest, kuidas seda määratakse. Kuigi öeldakse, et rasedus kestab 9 kuud, arvestatakse selle pikkuseks 40 nädalat ja 0 päeva (40+0) ehk 280 päeva. Lapseootuse arvestuslikuks alguseks loetakse viimase menstruatsiooni esimest päeva, mis tähendab, et sind peetakse rasedaks juba enne, kui tegelik viljastumine üldse aset leidis.

Regulaarse 28-päevase menstruatsioonitsükli puhul toimub viljastumine enamasti tsükli 14. päeval. Pikema ning ebaregulaarse tsükli korral võib viljastumine toimuda hiljem ning see tähendab ka, et lapse sündimise päev võib selle tõttu nihkuda.

Tähtaja määramisel arvestatakse nii viimase mentruatsiooni järgi saadud tähtaega kui ka esimesel trimestril (9.-14. rasedusnädalal) tehtud ultraheli tulemusi. Kui menstruatsiooni järgi arvestatud ja I trimestri ultraheli tähtaeg erinevad rohkem kui 7 päeva, siis võetakse aluseks I trimestri ultraheliuuringul saadud oletatav sünnituse tähtaeg. Kui vahe on vähem kui 7 päeva, jääb kehtima viimase menstruatsiooni järgi määratud kuupäev. Juhul kui puuduvad andmed viimase menstruatsiooni kohta ning ei ole teostatud I trimestri ultraheliskriiningut, siis määratakse tähtaeg ultraheliuuringu järgi (eksimise võimalus võib olla umbes 2 nädalat).

Hiljutised uuringud on leidnud, et sünnituse tähtaja määramine I trimestri ultraheli järgi on täpsem, kui viimase menstruatsiooni järgi, sest:

  • naise tsükkel võib olla ebaregulaarne
  • tsükkel võib olla pikem või lühem kui 28 päeva
  • mitte kõigil naistel ei toimu ovulatsioon tsükli 14. päeval ning viljastumine võib toimuda seega varem või hiljem
  • naine ei pruugi mäletada õigesti oma viimase menstruatsiooni esimest päeva
  • embrüo pesastumine võib võtta kauem aega jne.

Ühes uuringus leiti, et 11.-14. rasedusnädalal ultrahelis määratud tähtaeg oli täpsem, kui ükski teine raseduse jooksul tehtud ultraheliuuringu ning ka menstruatsiooni järgi määratud tähtaeg. 68% naistest sünnitas ultrahelis määratud sünnitustähtaja ±11 päeva jooksul. NB! Ultraheli abil määratud tähtaja täpsus hakkab langema 20.-ndast rasedusnädalast alates.

Millal siis ikkagi on beebidel õige aeg sündida?

  • Ennaegseks peetakse sünnitust, mis toimub 22+0…36+6 rasedusnädalal
  • Ajaliseks peetakse sünnitust, mis toimub 37+0…41+6 rasedusnädalal
  • Ülekantud on sünnitus, mis toimub 42+0-… rasedusnädalal.

Enamik beebisid sünnib siiski 37.-42. rasedusnädala vahel, paljud neist umbes nädala jooksul enne või pärast sünnituse tähtaega. Vaid u 5% beebidest sünnib täpselt määratud tähtajal!

Ühes olulises uuringus jälgiti 1514 terve naise raseduse kestust. Nende oletatavad sünnituse tähtajad olid nii viimase menstruatsiooni kui ka I trimestri ultraheli järgi samad (Smith, 2001a). Leiti, et 50% esmakordselt emaks saavaid naisi sünnitas enne 40+5 nädalat. 75% ülejäänud esmarasedatest sünnitas enne 41+2 nädalat. Korduvsünnitajatest 50% sünnitas enne 40+3 nädala täitumist ning ülejäänud korduvsünnitajatest 75% olid oma lapse sünnitanud 41. rasedusnädalaks. See tähendab, et nii esmasünnitajate kui ka korduvsünnitajate oletatav sünnituse tähtaeg 40+0 ei pidanud paika.

Mis võib veel mõjutada raseduse kestust?

Kõige olulisem mõjutaja on suguvõsa anamnees ehk see, kas raseda naise enda või beebi bioloogilise isa suguvõsas on esinenud raseduse ülekandlust. Rootsis viidi läbi uuring, mis hõlmas 475 000 sünnitust, neist enamuse tähtaeg oli määratud ultraheli abil enne 20.-ndat rasedusnädalat (Oberg et al. 2013).  Uuringus leiti, et geneetikal on üllatavalt suur mõju sellele, kas naine sünnitab peale 42. rasedusnädalat või ei:

  • 4,4 korda suurem võimalus sünnitada peale 42.rasedusnädalat, kui naisel on varasemalt olnud ülekantud sünnitus ning laps saadakse sama partneriga
  • 3,4 korda suurem võimalus sünnitada peale 42.rasedusnädalat, kui naisel on varasemalt olnud ülekantud sünnitus ning laps saadakse uue partneriga
  • 1,8 korda suurem võimalus ülekandlusele, kui naise õel on olnud ülekantud sünnitus

Uurijad leidsid, et tervelt pool ülekandluse põhjustest tuleneb geneetikast – nii beebi geneetiline eelsoodumus kauem areneda kui ka ema geneetiline eelsoodumus rasedust kauem kanda.

Muud faktorid, mis võivad mõjutada raseduse pikemat kestust:

  • Kõrgem kehamassiindeks enne rasestumist
  • Suurem kehakaalu tõus raseduse ajal
  • Pikem vahe ovulatsiooni ja embrüo pesastumise vahel
  • Ema kõrgem vanus rasestumisel
  • Ema enda suurem sünnikaal
  • Ema kõrgem haridustase
  • Esmasrasedus
  • Sündimas on poeglaps
  • Ema eelnev ülekantud rasedus
  • Beebi keskmisest väiksem suurus 10.-24. rasedusnädala ultrahelis
  • Keskkonnast tingitud stressi kogemine 33.-36.rasedusnädalal

Seda kas ja millal on vajalik sünnitust esile kutsuda, saab lugeda artiklist “Sünnituse esilekutsumine ehk sünnituse induktsioon”.

Kuigi raseduse lõpp võib olla vaevaline ning väsitav, püüa usaldada oma keha ning oma kõhubeebit. Lase oma meel vabaks, puhka ja liigu piisavalt ning naudi veel hetki oma pisikese kõhuelanikuga!

Huvitavaid fakte loomariigist

  • Loomariigi kõige pikem tiinus on Šveitsi Alpides elutseval alpi salamandril, kes kannab oma poegi 4-5 aastat. Kuigi nende puhul on tavapärasem tiinus 2-3 aastat, sõltub raseduse kestus altituudist – mida kõrgemal, seda pikem kestus. Alpi salamandri enda eluiga on kuni 10 aastat.
  • Mantelhai tiinus kestab umbes 3,5 aastat.
  • Imetajatest kõige pikema tiinuse rekordi hoidja on Aasia elevant, kelle tavapärane gestatsiooniaeg on 650 päeva (üle 21 kuu) ning maksimaalselt 760 päeva (üle 2 aasta). Rohkem kui kaks korda kauem kui inimestel.
  • Šimpansi raseduse kestus on u 8 kuud.
  • Kõige lühem gestatsiooniaeg on Põhja-Ameerika (Virginia) opossumil, kes saab oma järglased 12-päevaga.

Kasutatud allikad:

  • https://ammaemand.org/wp-content/uploads/2021/12/induktsiooni_juhendi_versioon2.pdf
  • https://evidencebasedbirth.com/evidence-on-inducing-labor-for-going-past-your-due-date/
  • https://www.lamaze.org/Connecting-the-Dots/exclusive-qa-with-rebecca-dekker-what-does-the-evidence-say-about-induction-for-going-past-your-due-date
  • https://evidencebasedbirth.com/evidence-on-due-dates/
  • https://www.guinnessworldrecords.com/world-records/longest-gestation-period