Ministeeriumi hinnangul piisab alla kolmeaastaste puhul lapsehoiust
Artikkel pärineb: uudised.err.ee
Haridus- ja teadusministeeriumi nägemuses ei pea alla kolmeaastased lapsed käima enam lasteaias ja neile piisab lapsehoiuteenusest. Lisaks kavandatakse lasteaedades õpetajate arvu vähendamist.
Haridus- ja teadusministeerium plaanib uue aasta sügiseks esitada riigikogule seadusemuudatused, millega muudetakse omavalitsustele lasteaedade pidamine paindlikumaks ja tõenäoliselt ka odavamaks.
Eestis on endiselt mitmeid omavalitsusi, mis on kimpus lastele lasteaiakohtade loomisega. Tartu linna ettepanekul lubati mõne aasta eest asuda lastele haridusteenuse ehk lasteaia asemel pakkuma lastele sotsiaalhoolekande teenust ehk lastehoiukohta. Vähemasti Tartu linn suutis nii lasteaia järjekorrad kaotada. Kui lapsevanem siiski soovib ka oma alla kolmeaastasele lapsele lasteaiakohta, siis peab linn kehtiva seaduse kohaselt selle tagama. Äsjavalminud alushariduse ja lastehoiu kontseptsiooni kohaselt ei pea aga alla kolmeaastasele lapsele enam lasteaiakohta tagama.
“Lapsehoid hõlmab eelkõige pooleteise- kuni kolmeaastaseid lapsi. Seal on tähtis laste üldoskuste arendamine. Edaspidi me vaatame üle lapsehoidjate kutsenõuded ja püüame tagada selle, et lapse areng oleks paremini toetatud väikestel lastel. Kolme- kuni seitsmeaastaste laste puhul me räägime alusharidusest ja seal peavad olema tagatud ka kõik riikliku õppekava valdkonnad,” selgitas haridus- ja teadusministeeriumi peaekspert Tiina Peterson.
Kui praegu peab rühmas olema kaks õpetajat, siis tulevikus piisab ühest, ent teda toetav personal saab tõenäoliselt senisest suuremad hariduslikud nõuded. Eesti Alushariduse Juhtide Ühenduse juhatuse esinaine Heda Kala ütles, et uus kontseptsioon annab otsustusvabaduse omavalitsustele. Vabadusega võib kaasneda ka oht hariduskvaliteedi kahanemiseks.
“Antud juhul sõltub see kohaliku omavalitsuse arukusest, kas ja kui oluliseks ta peab lapse varajast arengut. Siin ma näen omavalitsuses suuremat jõudu ja mõistust just lapsevanemate endi näol, et nad saaksid selles kaasa rääkida, missugust korraldust, sisu ja koostööd me kohalikul tasemel koolieelses eas laste arengu puhul vajame,” rääkis Kala.
Tallinna ülikooli eelkoolipedagoogika õppetooli dotsent Tiia Õun ütles, et uue konteptsiooni positiivseim pool on see, et see asub kõiki lapsi kohtlema võrdselt ja kõik peaks saama hoiu- ja vanemas eas ka aiakoha. Samas on uue kontseptsiooni töölehakkamise eelduseks Õuna sõnul see, et kõikide lasteaias ja hoius töötavate inimeste nõuded tuleb üle vaadata ja uuesti kokku leppida.
“Ühelt poolt lapsehoidja kutsestandardi ülevaatamine, aga ka õpetajat abistavate töötajate kutsestandardi kokkuviimine sellega, mida praegu ei ole,” lausus Õun.
