Mida Sa sünnitusel tunned?
Niisiis – kätte on jõudnud aeg, mil taipad, et sünnitus on käes. Kus iganes Sa viibid, mida teed või mis emotsioonid on Sind vallanud, sellest hetkest muutub palju. Sa tead, et pikk ootus on jõudnud lõpule ja nüüd keskendud Sa vaid ühele – peatsele kohtumisele oma lapsega.
Tihti on nii, et naine, kes on lapseootuse ajal silmitsi seisnud rasedale omaste hirmudega (kas lapsega on kõik korras, kas ta ise on küllalt tubli sünnitusega toime tulemiseks), leiab end ühtäkki olevat julge, tugeva ja vaprana – ma hakkan sünnitama! Kui Sinu tunded on teistsugused, püüa siiski säilitada positiivsus ja rõõm – see tagab pärastise rahulolu.
Esimesed korrapärased kontraktsioonid panevad proovile Sinu oskuse end lõdvaks lasta, minna nendega kaasa, kontrollida hingamist. Võid tajuda nendega toimetulekut suhteliselt kergena ning rõõmustada selle üle, et saad hästi hakkama. Oluline on seda tunnet meeles pidada ja uskuda, et Sulle ei anta raskemat koormat, kui jõuad vedada.
Ka hiljem, tugevamate ja sagedasemate emaka kokkutõmmete ajal püüa keskenduda enda ja ühtlasi lapsega toimuvale, et ära tunda hetki, mis on Sulle antud puhkuseks ning jõu kogumiseks.
Sünnituse suurim vaenlane, hirm, võib hiilida ligi koos väsimusega. On hea, kui Sul on käepärast armsad inimesed, kes Sind julgustavad ja toetavad. Sul võib tekkida tunne, et enam ei taha: „Sünnitage teie edasi, mina lähen koju!”. Siiski leiad Sa peale puhkusehetke, silitavat massaaži, lõõgastavat dušši või lonksukest teed, et Sul on jälle jõudu. Püüa mitte mõelda sellele, kas Sa käitud õigesti, milline Sa välja näed või mida arvavad teised. Oluline on Sinu võime keskenduda ja endaga toime tulla.
Sünnituse tempo on üldjuhul vastavuses emaka kontraktsioonide tugevuse ja intensiivsusega. See tähendab, et mida kauem kestab sünnitus, seda rohkem mahub sinna sisse aega mil saad puhata. Kasuta seda aega, et rääkida oma kõhubeebiga, julgustada ka teda. Mõtle, kas ehk pole midagi, mis Sind segab – mõni mõte, tunne, asjaolu lähiümbruses, mida tahaksid muuta. Räägi sellest oma tugiisikuga.
Samas kiire sünnitus võib tekitada tunde, et sünnitus liigub eest ära ja Sa annad kogu jõu, et talle järele jõuda. Selline sünnitus nõuab eriti suurt keskendumisvõimet, mis Sinus on ilmselt olemas, sest muidu poleks just Sinu sünnitus selline. Püüa näha eeliseid just selles, mis Sinuga toimub ja ära jää kinni ettekujutustesse selle kohta, milline üks sünnitus peaks olema.
Ehk on Sulle abiks veel mõte, et naise sünnitus on just nii kiire, kui kiirelt ta on valmis emaks saama. Nii et küllap su laps seda teab!
Ka kõhubeebi teeb sünnituse ajal märkimisväärseid jõupingutusi. Emaka kokkutõmbed sunnivad lapse pead sügavalt painutama. Lõug rinnale surutud (nii on pea ümbermõõt kõige väiksem), satub kukal sünnitusteede algusesse. Kogu kõhubeebi liikumist sünnituskanalis iseloomustab vähema vastupanu otsimise seadus. Nii on parim talle ja ka Sulle.
Tulnud läbi avanemise valude, kõhkluste ja allaandmise hirmu, uue lootuse ja jõu raasukeste, saabub ilmselt viimasel hetkel, kui ramm tundub olevat otsas, kauaoodatud esimene pressitunne. Ja Sina oled kui uuestisündinu. Enamasti leiavad naised just väituste ajal uut ja enneolematut jõudu, et laps saaks sündida. Nüüd tegutsed täiesti automaatselt, mõtlemata, suutmata analüüsida, lihtsalt alludes sellele tohutule jõule.
Laps asetub sünnituskanalis nii, et ta kõige paremini sinna sisse sobituks ja oleks samal ajal kõige vähem mõjutatud sünnitusteede vastupanust ning oma keha pingetest. Nii ennast pöörates, painutades ja sirutades ületab laps kõik takistused, mis tema teele kerkivad, olgu need seotud ema vaagnaluude iseärasustega või pingetega lihastes.
Väituste aegne pressitunne on see, mis aitab lapsel sünnituskanalis edasi liikuda. Pressitunnet on vägevaim tunne, mida naise keha saab kogeda ja sellele vastu panna näib võimatu. Kindlasti tunned selle ära. Neil hetkedel emakakaela kaheksa sentimeetritest avatusest ja esimestest pressidest, mis sellega kaasnevad, kuni lapse jõudmiseni Sinu rinnale, võid olla küllaltki sarnases seisundis sellega, mida nimetatakse transiks. Sa justkui kuuled ja tajud enda ümber toimuvat, kuid ei suuda millessegi sekkuda. Kui Sind sel hetkel ei segata, vaid lastakse olla ja tundlikult toetatakse, siis tuled tõenäoliselt toime ka lõpuspurdiga, keskendudes hingamisele – lased lapsel tulla.
Tunne, mis valdab Sind peale õnnestunud sünnitust, on segu kergendusest ja eufooriast, uhkus enese ja lapse üle. See tunne võib kesta kuid ja isegi aastaid ning on olulise tähtsusega teie vahelise sideme tekkimisel.
www.perekool.ee
Me saame lapse raamat
Eesti Ämmaemandate Ühing
