Menstruatsioonitsükkel

www.perekool.ee, Eesti Ämmaemandate Ühing

 

Igat lapsisünnitavas (reproduktiivses) eas naist iseloomustavad tema kehas toimuvad tsüklilised muutused – menstruatsiooni tsüklid, mis valmistavad naist ette raseduseks.

Menstruatsioonitsükli pikkust arvestatakse viimase menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise menstruatsiooni esimese päevani. Kestuse järgi võib jagada tsüklid 21- 35 päevasteks. Kõige sagedasem neist on 28 päevane tsükkel. Kuid tsüklid ei kulge kunagi absoluutse täpsusega ja võivad 2-3 päeva ulatuses kõikuda. Normaalse menstruatsiooni lühendatult mensese või rahvapäraselt kuupuhastuse kestus on 3-5-7 päeva ja verekaotus 20-50-80-150 ml. Menstruatsiooniveri ei hüübi, on tumedam ja veidi limane. Kõige enam väljenduvad tsüklilised muutused munasarjades ja emaka limaskestas, kuid nad toimuvad ka kogu kehas tervikuna.

Tsüklilised muutused organismis

Tsüklilised muutused emakas ja munasarjades avaldavad toimet kesknärvisüsteemile. See toimub reflektoorselt ja hormoonide kaudu, mille kogus veres muutub sõltuvalt menstruatsioonitsükli faasidest. 

Paljud naised võivad tunda enne menstruatsiooni unisust, väsimust, ärritatavust mis peale kuupuhastust asendub uue tegutsemistahtega. Enne menstruatsiooni võib esineda ka suurenud higistamist.

Menstruatsioonitsükli vältel toimuvad nihked ka vereringes, kehatemperatuuris, ainevahetuses, mis on seotud kesknärvisüsteemi talitlusega.

Enne kuupuhastust tõuseb veidi keha temperatuur, vererõhk ja pulsisagedus. Menstruatsiooni ajal pulss aeglustub ja vererõhk alaneb. Menstruatsioonitsükli vältel muutub erütrotsüütide ehk vere punaliblede ja muude vereosiste suhe. 

Tsüklilised muutused toimuvad ka rinnanäärmetes – ennem mensest rinnad suurenevad muutuvad tundlikuks ja pingsaks. Menstruatsiooni järgselt need nähud kaovad.

Samuti võib esineda enne kuupuhastust või selle alguses pingepeavalusid.

Eriline osa menstruatsioonitsükli regulatsioonis on hormoonidel, mida produtseeritakse ajuripatsis. Neid hormoone nimetatakse gonadotropiitseteks hormoonideks ja nendeks on follitropiin – FSH ja lutropiin – LH. Ajuripatsis toodetakse ka prolaktiini nimelist hormooni, mis on tähtis imetamise ajal, kuid tal on ka oma toime munasarjahormoonile nimega progesteroon. Munasari toodab veel teist menstruatsioonitsüklis olulist hormooni nimega östradiool. Edaspidi vaatame veidi lähemalt missugune on iga nimetatud hormooni ülesanne menstruatsioonitsüklis.

 

Munasarja tsükliline talitlus

Munasarja tsükliline talitlus jaotatakse folliikuli ja luteiinfaasiks. Folliikulifaasis algab hormooni FSH toimel ühe või mitme folliikuli (põieke, kus asub munarakk) areng, lõpliku küpsuse saavutab küll vaid üks folliikul. 

Teinekord, naistearsti juures ultrahelis käies on  selgesti näha kasvavad folliikulid munasarjas, mis näevad välja kui erineva suurusega põiekesed.

  1. päevase tsükli korral kulub folliikuli arenguks 14 päeva.

Primaar ehk esmasfolliikulid tekivad juba looteeas. Suguküpsuse perioodiks jääb 400-500 tuhandest esmasfolliikulist  järele umbes 40 tuhat, teised taandarenevad. Järelejäänud folliikulitest küpsevad elu jooksu vaid 450-500 munarakku. Kui naine kasutab rasestumisvastase vahendina hormoontablette, mis uinutavad munasarjade tegevuse siis küpsevad tema organismis veelgi vähem munarakke.

Folliikulifaasis munarakk suureneb 5-6 korda. Primaarfolliikuli küpsemisprotsessis munarakk suureneb ja folliikuli kattekiht pakseneb. Munasarjas kõige pindmisevalt paiknevad folliikulid on silindri kujuga. Edasisel küpsemisel tekib folliikulisse õõs, mis on täidetud follikulaarvedelikuga. Vedeliku hulga suurenemisega nihutatakse munarakk folliikuli kesta poole. Munarakk ei puutu kokku follikulaarvedelikuga. Küpsenud folliikulit nimetatakse Graafi põiekeseks. 

Follikulaarvedeliku järjest suurenev hulk venitab folliikuli seinu. Ovulatsioonieelselt toimuvad munarakus ettevalmistavad protsessid ja reduktsioonijagunemine. Mille käigus kromosoomid vähenevad 2 korda (22 kromosoomi +1 sugukromosoom; munarakus alati X) . Peale seda on munarakk viljastamiseks valmis. 

Küps folliikul lõhkeb, sest follikulaarvedeliku hulk on järjest kasvanud ja folliikul on oma kasvamisega muutnud ka väga õhukeseks munasarja seina. Folliikuli kohal kummub munasarja sein viimase pingutuseni, seina verevarustus häirub järsult ja kui folliikul lõhkeb paisatakse spetsiaalse rakukihiga kaitstud munarakk läbi munasarja imeõhukese seina otse munajuha narmaste valendikku. Munajuha narmad haaravad munarakust ja juhivad ta munajuhasse.  

Seda protsessi nimetatakse ovulatsiooniks. 

Munarakk viljastatakse munajuhas.

Ovulatsiooni järgselt algab luteiinfaas, mille juhtivaks hormooniks on LH. Folliikuli seinad langevad kokku, tema lõhkemise koht munasarja pinnal kasvab kokku, jättes järele imeväikese valge armikese. Folliikuli seina rakkudest areneb kollaskeha, mis hakkab produtseerima hormooni nimega progesteroon. Viimane peatab teiste folliikulite valmimise. Kui munarakk viljastatakse muutub ta raseduskollaskehaks. Raseduskollaskeha poolt produtseeritud hormooni progesterooni mõjul toimuvad emakas teatud muutused viljastatud munaraku vastuvõtuks. Progesteroon on ka rasedust säilitav hormoon ja kollaskeha produtseerib teda 3,5-4 kuud. Platsenta arenedes hakkab progesterooni üha enam tootma platsenta ja kollaskeha taandareneb täielikult. Progesteroonist tingituna tõuseb kehatemperatuur 0,4-0,6 kraadi võrra. 

Kui rasestumist ei toimu muutub kollaskeha menstruatsioonikollaskehaks, funktsioneerides 10-12 päeva.

 

Emaka tsükkel

Munasarja hormoonide toimel toimuvad muutused ka emakas. Tsüklilistes muutustes eristatakse 4 faasi.

Irdumisfaas (deskvamatsioonifaas) – kujutab endast menstruatsiooni. Koos menstruatsiooniverega irdub emaka limaskesta funktsionaalne kiht. Emaka limaskesta funktsionaalses ehk pindmises kihis toimuvadki menstruatsioonitsükli vältel erinevad muutused. Menstruatsiooni ajal munasarjas olev kollaskeha hakkab taandarenema ja hormooni progesteroon hulk veres on langenud, samuti ka teise munasarjade poolt produtseeritava hormooni östrogeeni hulk on väga väike.

Taastekkefaas (regeneratsioonifaas) – algab juba irdumisfaasis ja kestab tsükli 5-6 päevani. Taasteke saab alguse emaka limaskesta basaalkihist ehk sisemisest kihist. Emaka limaskest hakkab valmistuma funktsionaalse kihi taastekkeks, seda põhjustab järjest suurenev östrogeenide hulk veres, seoses uue folliikuli arenema hakkamisega munasarjas.

Vohamisfaas (proliferatsioonifaas) – langeb kokku folliikuli valmimisega munasarjas, kestes kuni ovulatsioonini. Selle faasi pikkuse kõikumisega kõigub ka menstruatsioonitsükli pikkus. Östrogeensete hormoonide toimel emaka limaskesta pindmine ehk funktsionaalne kiht hakkab vohama, muutudes paksemaks, sinna sisse kasvab näärmekude, näärmed pikenevad, ja selles kihis paraneb verevarustus.

Nõristusfaas (sekretsioonifaas) – kujuneb pärast ovulatsiooni, kui munasarjas areneb kollaskeha, mis produtseerib tõusvas annuses progesterooni. Emaka limaskesta funktsionaalse kihi näärmed muutuvad väänilisteks, valendikud täituvad sekreediga ja kujuneb välja kapillaaristik ehk imepeenike veresoonte võrgustik. Sekretsioonifaas kestab sõltumata menstruatsioonitsükli pikkusest 13-14 päeva.

Kui munarakk ei viljastunud, siis nõristusfaasile järgneb taas irdumisfaas. Kui munarakk viljastatakse on emaka limaskestas ideaalsed tingimused viljastatud munaraku vastuvõtuks.