Laulumängud panevad beebi muusika peensusi märkama
http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&id=6985
Muusikatunnid väga varases eas aitavad beebi aju arengule kaasa juba enne, kui laps oskab rääkida või käia. Kanada teadlaste uuringust selgub, et aastased lapsed, kes käisid koos vanematega muusikalistes tegelusringides, naeratasid rohkem, olid ladusamad suhtlejad ja ilmutasid muusikat kuuldes keerulisemaid ajureaktsioone, vahendab Medical Express.com.
McMasteri muusikainstituudi teadlaste sõnul on varasemad samalaadsed uuringud tegelenud vanemate lastega. Nende tööst selgub aga esmakordselt, et juba aastase lapse aju on muusika suhtes väga vastuvõtlik.
Uuringu käigus läbi viidud katsete puhul osalesid vanemad koos lastega pool aastat iga nädal korra muusikatundides. Tunde oli kahte tüüpi. Neist esimeses õpiti ise löökpillidel muusikat tegema ja lauldi lühikesi salmikesi koos sinna juurde käivate liigutustega. Teises tunnis mängisid vanemad koos lastega mängunurgas ning taustaks kõlas lindi pealt lastelaulude salvestusi.
Enne muusikatundides käima hakkamist olid kõigi laste sotsiaalsed oskused ühel tasemel. Samuti polnud keegi neist varem üheski muusikaringis käinud.
Selgus, et lapsed, kes osalesid interaktiivses muusikaringis, kus lauldi ja tegeleti musitseerimisega, näitasid varem üles suuremat tundlikkust muusikas kõlavate helikõrguste muutuste suhtes, kui need, kes olid passiivsed kuulajad. Iseäranis meeldisid lastele klaveripalad, mis püsisid ühes helistikus.
Seevastu lastel, kes tegelesid lihtsalt muusika taustaks kuulamisega, niisuguseid eelistusi ei tekkinud. Ka nende aju reageeris muusikale erinevalt. Interaktiivsetes tundides osalejate aju näitas muusika suhtes üles tugevamaid ja varasemaid reaktsioone.
Iseäranis üllatasid teadlasi aga muusikasse otseselt mitte puutuvad erisused, mis kahe grupi laste vahel ilmnesid. Interaktiivsetes tundides osalejate suhtlusoskused olid võrdlusgrupi omadest oluliselt paremad. Näiteks osutasid nad ihaldusväärsetele asjadele, mis olid nende käeulatusest väljas ja lehvitasid hüvastijätuks. Samuti naeratasid nad rohkem, olid ärritudes kergemini lohutatavad ja pahandasid vähem, kui kõik ei läinud nii, nagu nemad seda soovinuks.
Kuna mõlema grupi liikmed kuulsid tunnis ja kodus võrdsel määral muusikat, siis on teadlased seisukohal, et määravaks osutus just ise muusikaga tegelemine. Nende sõnul on see lapsevanemaile parim viis oma beebiga kontakti saamiseks.
