Piiramata tsiviilkäibega relvad ja laskemoon

Piiramata tsiviilkäibega relvad on:

1. gaasipihusti;
2. kuni 4,5-millimeetrise kaliibriga (kaasa arvatud) pneumorelv;
3. jahinuga ja -puss;
4. allveenuga;
5. spordiotstarbeline vehklemisrelv (epee, espadron, florett jt);
6. ajaloolise kultuuri-, võitlus- või sporditraditsiooniga seonduv külmrelv (mõõk, pistoda, rapiir jt) või selle koopia;
7. amb tõmbejõuga kuni 75 kg (kaasa arvatud);
8. sportvibu tõmbejõuga kuni 45 kg (kaasa arvatud);
9. allveerelv.

Piiramata tsiviilkäibega relva ega selle laskemoona ei või soetada, omada, vallata, kanda, hoida ega edasi toimetada alla 18-aastane isik.

Punktides 2 ja 4-9 nimetatud relva võib vallata, kanda, hoida ja edasi toimetada vastavat spordiala harrastav vähemalt kümneaastane isik.

Laps ja liiklus

Riiklikult on kehtestatud laste liikluseks ettevalmistamise kord ja sisu.

Liikluskasvatust viivad läbi lapsevanemad, lasteasutused ja koolid.

Eesmärgiks on seatud lastes õigete harjumuste ja hoiakute kujundamine selleks, et neil oleksid:

• ohutu liiklemise harjumused ja oskus tajuda liikluskeskkonda;
• teadmised ja oskused tulla erinevates liiklusolukordades toime nii jalakäija, sõitja kui juhina;
• käitumisharjumused, mis ei ohusta teisi inimesi ega takista liiklust.

Lapsed on autos sõitjatest kõige halvemini kaitstud – samal ajal kui vanemad on korralikult kinnitatud, reisib suurem osa väikelastest nõuetekohase turvavarustuseta.  Uurimused on näidanud, et kui enamik täiskasvanutest kinnitab autos reisides turvavöö, siis vaid kolmandikul lastest on vajalik turvavarustus – turvahällide ja -toolide kasutamine takerdub tihti argiste sekelduste taha. Teistest suuremas ohus on lapsed, kes sõidavad harva ja kelle vanematel auto puudumisel puuduvad ka teadmised turvavarustuse kasutamise vajalikkusest. Samuti ei muretse juhusõitjad lapsele tooli. Viimasel ajal sagenevad õnnetusjuhtumid, kus sõiduautos sõitvale lapsele on küll vajalik turvatool muretsetud, kuid last kaitsev vöö on kas lahti jäetud, kinnitatud lapse jaoks liiga lõdvalt või on sõitjaist tulvil autos turvatool hoopis auto pakiruumi paigutatud.

Lastele antakse järjepidevalt liikluskasvatust koolides ja lasteasutustes koostöös omavalitsuse täitevorganitega. Laste liikluskasvatuseks on oluline järjepidev koostöö lapsevanemate, lapse ning laste- ja õppeasutuse vahel.

Õpetajatele ja kasvatajatele organiseeritakse perioodiliselt täiend- ja ümberõpet liikluskasvatuse läbiviimiseks.

• Iseseisvalt  võib jalgratast sõiduteel juhtida vähemalt 10-aastane laps, kuid lapsevanema järelevalve all võib sõita ka vähemalt 8-aastane laps. Sel juhul ei ole lapsel juhiluba nõutav.
• Samas ei tohi laps jalgratturi juhiluba omamata iseseisvalt rattaga liigelda jalgrattarajal, mis on jalgratta, pisimopeedi või mopeediga liiklemiseks ettenähtud ja teekatte-märgisega tähistatud pikisuunaline sõiduteeosa.
• Juhiluba omamata võib jalgrattaga sõita jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel ning õuealal.
• Mopeedi võib juhtida vähemalt 14-aastane isik. 
• 10-15-aastasel jalgratturil ja 14-15-aastasel mopeedijuhil peab sõiduteel sõitmisel olema kaasas vastav juhiluba. 
• Jalgratta või mopeedi ning nendega võrdsustatud sõiduki juhtimiseks ei nõuta juhiluba isikult, kes on vähemalt 16-aastane.

NB! Alates 01.07.2011 peavad mopeedijuhid olema läbinud liiklusohutusalase koolituse autokoolis ning liikluses osalemiseks peab neil olema mopeedi või muu kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav juhiluba. Mopeed peab olema kehtestatud korras registreeritud ning sellel peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Enne seaduse jõustumist (enne 01.07.2011) kasutusel olnud mopeedid peavad olema registreeritud ühe aasta jooksul. Mopeedidele laieneb ka kohustuslik liikluskindlustus.

Jalgrattur, pisimopeedi- ja mopeedijuht ei tohi sõita kõnniteel, välja arvatud:

• alla 13-aastane jalgrattur ja tema kuni kaks saatjat.
• väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur.
• jalgrattur, kui sõiduteel sõitmine tee seisukorra tõttu on oluliselt raskendatud.

Jalgrattaga liiklemiseks on ette nähtud jalgrattatee, jalgratta- ja jalgtee ning sõiduteele märgitud jalgrattarada. Jalgrattaga võib sõita sõiduteel, paiknedes selle paremas ääres.See nõue eeldab ühtlasi, et sõidetakse ühes reas üksteise järel. Samuti võib sõita pärisuunalisel teepeenral. Sõiduteel on lubatud sõita ka juhul, kui sõiduteega paralleelselt kulgeb eraldiasetsev, jalgrattaliikluseks ette nähtud tee, kuid see ei ole piisavalt korras jalgrattaga sõitmiseks.

Pisimopeediga võib sõita sõiduteel, paiknedes selle paremas ääres (erandiks on ümberpaiknemine vasak- või tagasipöördeks), samuti võib pisimopeediga sõita jalgrattateel ning sõiduteele märgitud jalgrattarajal. Samuti õuealal, ohustamata ega takistamata jalakäijat. Jalakäijate liikluseks ettenähtud teedel (kõnnitee, jalgtee, jalgratta- ja jalgtee) pisimopeediga sõita ei tohi.

16-aastased lapsed peavad teel jalgrattaga ja pisimopeediga sõites – nii juhi kui sõitjana – kandma jalgratturikiivrit. Nõue kanda kiivrit kehtib nii sõiduteel jalgratast juhtivatele kui ka jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel ning jalgteel ja kõnniteel jalgratast juhtivatele lastele, samuti peab sobiv kiiver olema näiteks jalgrattaistmel või -haagises sõidutatavatel väikelastel. Mopeedijuht ja mopeedil sõitja peavad kasutama motokiivrit.

Jalgratta lubade saamiseks tuleb pöörduda kooli kantseleisse või spordiõpetaja poole, mopeedi juhiloa saamiseks tuleb pöörduda autokooli või autoregistri keskuse poole.

Alla 12-aastast last ei tohi sõidutada mootorratta tagaistmel.

Laps ja meelemürgid

Tubakas. Alkohol. Narkootikumid

Tubakatooteid ei ole lubatud müüa alla 18-aastastele isikutele.

Alla 18-aastased isikud ei tohi tubakatoodetega kaubelda.

Alates 05.06.2007.a. on tubakaseaduse järgi alaealistele lisandunud keeld omada tubakatoodet. Teisisõnu, alla 18- aastane isik ei või näiteks suitsupakk taskus ringi kõndida ega ka süütamata sigaretti suus hoida.

Alaealisele võib suitsetamise, tubakatoodete omamise või omandamisega vahelejäämisel määrata kuni 600-kroonise trahvi. Alaealise ahvatlemise, ähvardamise või muud moodi mõjutamise eest tubakatoote tarvitamist alustama või suurendama võib saada trahvi kuni 18 000 krooni. Alaealisele suitsu ostmise või pakkumise eest saab trahvida kuni 6000 krooniga.

Alkoholitarbimise puhul on riskiteguriteks:

• arusaam, et alkoholitarbimine kuulub igapäevaelu juurde;
• perekondliku seotuse vähenemine, pereliikmete võõrandumine teineteisest;
• turvavajaduse rahuldamata jäämine;
• hoolimatus laste suhtes;
• negatiivsed tunded, sisemine ebakindlus ja suhtlemisraskused;
• kuulumisvajaduse tõttu sattumine sõpruskonda, kus tarvitatakse alkoholi;
• toimetulematus koolis;
• ülejõu käivad ootused teiste poolt ja iseenda suhtes;
• ühiskonna poolt pealesurutav alkoholireklaam;
• alkoholi kättesaadavus.

Keelatud on lapse kallutamine alkoholi tarvitamisele.

Keelatud on alkoholi müüa alla 18-aastasele isikule. Müüjal on kohustus sellekohase kahtluse korral nõuda ostjalt isikut tõendava dokumendi esitamist ning keelduda alkoholi müümisest dokumendi mitteesitamise korral.

Alla 18-aastased isikud ei tohi alkoholiga kaubelda. Nõuete rikkumine toob kaasa kriminaal- või haldusvastutuse.

Lapsed hakkavad narkootikume tarvitama emotsionaalse ahistatuse, pere- ja koolivägivalla, turvatunde puudumise, võistlusliku õhkkonna, õiglusetuse tõttu.

Narkootikume tarvitav laps on ühe pere suur mure, aga ühiskonnale suur probleem. Nii peres kui ühiskonnas tuleb püüda kõrvaldada probleemi algnähtusi.

Narkootikumide nn. juhutarvitamine tuleb avastada õigeaegselt. Kui on tekkinud tugev sõltuvus, hakkavad toimuma ka sügavad muutused lapse psüühikas.

Mida tähele panna, et aru saada, kas laps tarvitab narkootikume:

• laps laenab raha, kaotab raha, müüb asju;
• lapsel on uued ja tundmatud kaaslased;
• on alati välja minemas;
• laps on ligipääsmatu, umbusklik, ei soovi suhelda;
• valetab;
• tujud muutuvad kiiresti;
• suhtub põlglikult vanadesse kaaslastesse, perekonda;
• suhtub põlglikult endistesse huvidesse, kooli;
• laps on uimane ja rusutud;
• imelik pilk ja ebakindlad käeliigutused;
• punased silmavalged;
• tihti nohune ja nina kinni;
• tahab palju magusat, suu kuivab ja vaevab janu;
• magab rahutult, näeb halbu unenägusid;
• teeb koolist poppi;
• ärritub kergesti ja sageli;
• laste asjade hulgas on kahtlased tabletid, süstlad vms.

Mitu kokkulangevust võib tähendada seda, et tegemist on uimastisõltuvusega.

Narkomaanist kooliõpilase käitumise tunnused:

• Ebaregulaarne koolis käimine ja distsiplineerimatus. See on nii eeldus kui tagajärg.
• Meeleolu väga järsud ja ebatavalised muutused.
• Halb ja korratu välimus.
• Päikeseprillide kandmine selleks ebasobival ajal, et varjata laienenud või ahenenud pupille.
• Pidevalt pikkade varrukatega särgi kandmine, et varjata süstlatorkeid.
• Suhtlemine teadaolevate narkomaanidega.
• Kaasõpilastelt pidev raha laenamine või pommimine.
• Kaldumine varastamisele.
• Õpilase leidmine laoruumidest või teistest ebatavalistest kohtadest.

Lapsevanemad võivad oma stressi, depressiooni ja mureprobleemidega pöörduda psühhoterapeutilise ravi saamiseks spetsialistide poole.

Ettevaatust tulega

Tuleohutusnõuetest lasteasutustes ja koolides. Praktilisi juhendeid. Tuleohutuseeskirjad.

Lasteasutustes ja koolides kehtivad tuleohutuse üldnõuded.

Tuleohutusülevaatus viiakse neis läbi riigi või kohaliku omavalitsuse päästeteenistuse poolt vähemalt üks kord aastas.

Lapsi tutvustatakse tuleohutuse eeskirjadega ja viiakse läbi vestlusi tuleohtudest ja käitumisest tulekahju korral.

Laps ja Internet

Mida peab laps teadma suhete loomisel Interneti kaudu? Kuidas kaitsta last pornograafia ja vägivalda õhutavate materjalide eest?

Laps peab varakult omandama elektroonilise suhtlemise põhinormid. Nende hulka kuuluvad ka tema turvalisust tagavad reeglid:

• Mitte anda vanemate loata enda ega oma perekonna kohta isikutuvastamist võimaldavaid andmeid (elukoha aadressi, telefoninumbrit, vanemate töökohti, telefoninumbreid, andmeid kooli kohta);
• Rääkida kohe oma vanematele, kui mingi teade tekitab ebamugavust, ebameeldivust vms., sellistele kirjadele ei peaks vastama.
• Mitte lubada kohtuda kellegagi, küsimata selleks vanematelt luba. Kohtumine tuleb kokku leppida avalikus kohas, kohtumisele minna koos mõne vanemaga. 
• Mitte anda oma postkasti salasõna kellelegi, välja arvatud vanemad;

Interneti kasutamisega võivad kaasneda järgmised riskid:

• Sattumine lapsele ebasobivatele lehekülgedele ( vägivalda, vihkamist, seksismi õhutavad, pornot ja erootikat propageerivad vms.);
• Solvavate, ahistavate ja alavääristavate sõnumite saamine “jututubades”;
• Virtuaalse maailma eelistamine reaalsele võib viia nn. internetisõltuvusele.
• Samas annab Internet suhtlemisel maailmaga ka palju positiivseid teadmisi.

Tarbijakaitseamet avas uue põneva tarbimisalase internetilehekülje nupukas.ee, mis on eelkõige mõeldud koolinoortele. Seal tutvustatakse tarbija õigusi ja kohustusi, kuidas reklaamidele vastu panna, missugused ohud Internetis varitsevad, kuidas toime tulla võlaga, ja palju muud.