1. Arstiabi välismaal, tervis reisil
2. Vaktsineerimine
3. Perearst. Eriarst
4. Hambaravi

Arstiabi välismaal

Haigekassa ei kata reeglina Eestist väljaspool tehtud plaanilisi ravi- ja haiglakulusid. Välisriiki plaanilisele ravile suunatakse vaid erandkorras, kui tegemist on harvaesinevate raskete diagnoosidega, mille raviks pole Eestis vastavat aparatuuri või kogemust. Välisriiki erandkorras ravile suunamine toimub Eesti Haigekassa poolt eelnevalt väljastatud garantiikirja alusel.

NB! Kindlasti on vaja pöörduda haigekassa poole enne ravi saamist.

Haigekassa tasub vajamineva arstiabi eest Euroopa Liidus ja Euroopa Majanduspiirkonnas. Eesti Haigekassas kindlustatud inimesed, kes viibivad teises liikmesriigis ajutiselt, saavad vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. See ei tähenda, et lähete teise riiki eesmärgiga end seal ravida. Arstiabi vajadus peab olema tekkinud teises riigis viibimise ajal. Soovitav on teha reisikindlustus, kuna see katab riikidevahelise transpordi, omavastutuse jms kulud. Lugege kindlasti ka kindlustuse tingimusi, eriti kui olete rase või krooniliselt haige.

Koolitervishoid. Tervisekasvatus
Koolitervishoid peab toetama iga õpilase võimalikult tervena kasvamist ja arenemist, luues sellega aluse tervele täiskasvanule. Põhisuunaks seatakse õpilase terviklikku arengut, tervisedendamist, püsivate tervislike eluviiside omandamist, nõustamist, haiguste ennetamist. Tervisekasvatuse eesmärgiks on lapse käitumise mõjutamine teabe abil, mis pöörab tähelepanu tervislikule eluviisile ja harjumuste kujundamisele.

Koolitervishoiu eesmärk on:

• jälgida õpilaste tervislikku seisundit,
• kujundada tervislikku eluviisi kooli personali ja õpilaste seas,
• ennetada õpilaste haigestumist ja krooniliste haiguste väljakujunemist,
• jälgida meditsiiniliselt põhjendatud õppekoormuse rakendamist ja tervisliku keskkonna loomist;
• osutada vajadusel arstiabi.

Kooliarsti töö eesmärgiks on:

• haiguste ennetamine;
• ravitöö;
• tervisekontroll;
• tervisekasvatuslik ja
• kutsenõustamine.

Kooliarst kontrollib õppetöö režiimi, osaleb koolikoormuse reguleerimises, jälgib tervisekaitse normatiivide täitmist, kontrollib õpilaste toitlustamise organiseerimist.

Kooliõe ülesanded on:

• õpilaste profülaktiline läbivaatus;
• immuunprofülaktika teostamine;
• ravitöö püsivate tervisehäiretega õpilastega;
• nõustamine;
• tervisekasvatuslik töö;
• riskirühma õpilaste individuaalne ja rühmanõustamine;
• kutsenõustamine.

Kooliõena võib töötada isik , kes omab õe , ämmaemanda või velskri kutset.

Terviseõpetuse teemasid käsitletakse algklassides. Omaette ainena näeb õppekava ette tervisekasvatuse käsitlemist 5. ja 9. klassis.

Arstlikud läbivaatused. Immuniseerimine
Arstlike läbivaatuste kord on kehtestatud:

Kuni 7-aastaste laste tervisekontroll on sätestatud ühena riigi pikaajalise prioriteedina haiguste ennetamiseks.

Tervisekontrolliga imikueas avastatakse tervisehäired, arengust kõrvalekalded, viiakse läbi immuniseerimine ja nõustatakse lapsevanemaid.

Immuniseerimine on vabatahtlik. Lasteaias käiva lapse ja õpilase immuniseerimisest tuleb lapsevanemat kirjalikult teavitada vähemalt üks nädal enne plaanitavat immuniseerimist ning immuniseerimine on lubatud lapsevanema kirjalikul nõusolekul.

Väikelaste arstlike läbivaatuste eesmärgiks on hinnata lapse füüsilist ja psühhoemotsionaalset arengut avastamaks kõrvalekaldeid normaalsest arengust, nõustada igakülgselt lapsevanemaid lapse arengu jälgimisel ja suunamisel, 7. eluaastal anda hinnang lapse kooliküpsusele.

Perearst. Eriarst
Perearst osutab koos pereõega üldarstiabi, annab nõu hoolduse ja haigusi, vigastusi või mürgistusi ennetavate tegevuste osas kõigile tema nimistusse kantud isikutele.

Perearsti valimine toimub perearstiga kokkuleppel. Iseseisvalt võib perearsti valida alates 15.eluaastast.

Perearst on tema nimistusse registreerunutele esmase kontakti arstiks, see tähendab, et haigestunud inimene peab eelõige pöörduma oma muredega selle perearsti poole, kelle nimistusse ta on kantud.

Perearst teeb esmase arstliku otsuse iga tervisega seotud probleemi kohta, millega patsient tema poole pöördub.

Perearst on kohustatud andma abi vahetult ise või korraldama arstiabi teiste tervishoiuteenuste osutajate kaudu, suunates patsiendid eriarstide konsultatsioonile või haiglasse.

Eriarstiabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst või hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad.

Perearsti või eriarsti saatekirjata võib pöörduda eriarsti vastuvõtule siis, kui eriarstiabi osutatakse seoses traumaga, kroonilise haigusega, tuberkuloosiga, silmahaigusega, naha- või suguhaigusega või juhul, kui inimesele osutatakse günekoloogilist või psühhiaatrilist abi.

Vastuvõtuajad on igal tööpäeval ajavahemikus 8.00- 18.00, perearsti tegevuskoht peab olema avatud tööpäeviti vähemalt kaheksa tundi päevas.

Ägeda tervisehäirega patsient peab perearsti vastuvõtule pääsema pöördumise päeval, teistel juhtudel kolme tööpäeva jooksul.

Perearst peab teavitama inimesi, kuhu ja kelle poole saab pöörduda arstiabi saamiseks väljaspool vastuvõtuaega.

Üleriigiliselt perearsti nõuandetelefonilt 1220 on võimalik saada ööpäev läbi nõu lihtsamate terviseprobleemide korral, juhiseid esmaseks abiks ning vajadusel ka infot tervishoiu korraldust puudutavates küsimustes. Nõu antakse eesti ja vene keeles. Lauatelefonilt helistades on esimesed 5 minutit helistajale tasuta, edasi on kõne kohaliku kõne hinnaga.

Mobiiltelefonilt helistades kehtib paketipõhine hind.

Perearsti vastuvõtuaeg on vähemalt 20 tundi nädalas, sellel lisandub aeg koduvisiitideks.