Kuidas toimub viljastumine?
Viljakas iga on periood inimese elus, kus ta on valmis järglasi saama. See algab murdeeaga ja lõpeb naisel umbes 45-aastaselt, meestel hiljemgi, kui üldse. Visa järjekindlusega valmistub naise keha kuust kuusse raseduseks.
Tüdruk sünnib, munasarjades kaasas kindel hulk munarakkude algeid, et kunagi aastate pärast olla valmis ise emaks saama. Murdeea algul hakkavad hormoonid tööle ja munasarjades valmib iga kuu üks munarakk – inimkeha suurim rakk. Menstruatsioonitsükli keskel munasarjast välja heidetuna liigub vedelikuvoolust kantud munarakk munajuhasse. Küpse munaraku eluiga on umbes 24 tundi. Ööpäeva möödudes munarakk hukkub ja imendub emakasse jõudmata.
Poisi munandid alustavad murdeeas seemnerakkude tootmist ja teevad seda elu jooksul väga suurel hulgal. Seemnerakul on vaid üks ülesanne – anda mehele järglane. Selleks on seemnerakk väga hästi ette valmistatud, olles kiire ja liikuv – pärast seemnepurset on esimesed seemnerakud munajuhas juba viie minuti möödudes. Seemnerakud suudavad naise suguteedes elada ligi 72 tundi, liikumisel aitavad neid nii nende saba kui ka emaka ja munajuhade rütmilised kokkutõmbed. Seemnerakkude teekonnal tupest munajuhasse on tugevamatel seemnerakkudel olulised eelised munarakuni jõuda. Munajuhas asuvat munarakku saab viljastada üks seemnerakk. Munarakku sisenemisel seemneraku sabaosa laguneb ja kromosoome sisaldav tuum ühineb munaraku tuumaga. Tuumade ühinemisega lõpeb viljastumine ja algab uue organismi areng. Ühinenud rakutuumad teevad läbi rea järjestikkusi jagunemisi, liikudes samal ajal emaka poole, jõudes sinna neljandal-viiendal päeval juba põislootena. Mõne päeva jooksul otsib lootemuna emakas parimat kohta kinnitumiseks. Seitsmendal viljastumise järgsel päeval kinnitub ehk pesastub lootemuna emaka limaskesta ja uus elu on saanud endale kindla kasvukoha.
