Kuidas sünnituse algust ära tunda ja millal sünnitusmajja minna

Sünnitamisel on kõige tähtsam järgida oma sisetunnet. Kui sa tunned, et sul oleks turvalisem sünnitusmajas, kus abivalmis personal on kohe kõrvaltoas, on parem sinna varem minna. Kui sa aga tunned, et tahaksid pigem kodus omas mugavas keskkonnas võimalikult palju aega olla, ei pea sa varakult haiglasse kiirustama.

Aga millal oleks siis vaja sünnitusmajja minema hakata?

On mõned märgid, mis näitavad, et sünnitus ei ole enam kaugel. Sellegi poolest on kõik naised väga erinevad.

Paar nädat enne sünnitust võib tupevoolus suureneda, emakakaelast eritub limakork. Laps vajub enne sünnitust alla, mis suurendab survet põiele. Vahetult enne sünnitust võib naisel kõht lahti minna – keha juskui puhastub.

Emakas hakkab sünnituseks ettevalmistuma kokkutõmmetega. Mõnikord tekivad naistel ebatuhud. Kui naine ei ole enne sünnitanud, ei olegi neid kerge õigest sünnituse algusest eristada. Soovitatav on tuhude tekkides, minna vanni või duši alla. Vesi võiks olla kehatemperatuuril ja seal võiks olla umbes tund aega. Kui tegemist on ebatuhudega, lähevad need mööda, kui on aga tegu “päris sünnitusega”, saab see ainult hoogu juurde ja vesi aitab sünnitusprotsessi kiirendada.

Sünnitusmajja minemisel tasub järgida sisetunnet. Kui sa tunned, et sul on vaja minna, siis mine. Kasvõi kontrolli.

Haiglasse minemise puhul arvesta ka seda, kui kaugel sa elad. Kui sul kulub sõiduks rohkem aega, mine varem.

Esimese sünnituse korral võiks tuhude vahe olla regulaarne ja umbes 4-5 minutit. Naistel, kes on juba enne sünnitanud, võiksid tuhude vahed olla 6-7 minutit.

Tuhude mõõtmiseks võta enda lähedusse kell ja pane käed kõhu peale. Kui kõht hakkab kõvaks minema, vaata kella ja sekundiseierit – see on tuhu algus. Kui kõht hakkab pehmemaks minema – see on tuhu lõpp. Üks korralik tuhu kestab umbes 45-60 sekundit. Aega mõõdetakse ühe tuhu algusest teise tuhu alguseni. Kindlasti ei tasu neid kohe esimestest tuhudest mõõtma hakata – muidu sa väsitad sa ennast liialt ära. Toimeta alguses rahulikult kodus. Paki näiteks haiglakotti.

Beebi liigutusi tuleks jälgida – kui nendes on muutusi, tuleks minna kontrolli.

Sünnitus ei alga alati tuhudega. Kui see algab lootevete puhkemisega, vaata valge wc-paberi või sideme peal nende värvust. Looteveed peaksid olema roosakad või läbipaistvad ja seal võivad olla valged lootevee tükikesed ning ka väikesed verekiud on normaalsed. Pane kirja, mis kell sul looteveed puhkesid ja jälgi beebi liigutusi. Kui veed olid selged, võid rahulikult 6-8 tundi veel kodus olla.

Sünnitusmajja tuleks tulla kohe, kui sünnitus algab enne 37. rasedusnädalat või kui looteveed on kollakad, rohelised või pruunid.Sünnituse alguses on mõningane määrimine normaalne, aga kui tekib lausa verejooks, tuleb kiirabi kutsuda.

Ükski nendest olukordadest ei tähenda, et beebiga kindlasti midagi halvasti on, aga need on olukorrad, kus on parem ema ja beebi varakult üle kontrollida.

Kiirabi võib kutsuda ka juhul, kui endal transporti ei ole, sest tuhude ajal autorooli istuda ei tohiks.

Loodan, et saite nüüd natuke selgemaks, milline see sünnitegevuse algus olla võiks ja millal tasuks juba haigla poole samme seadma hakata, et oma beebiga esimest korda päriselt kohtuda.

Greetel Lee
greetel@emmedeklubi.ee
www.emmedeklubi.ee
Toim. perekool.ee