Kuidas muuta end õnnelikumaks?
http://teadus.err.ee/artikkel?
Rotterdamis asuvasse maailma õnnelikkuse andmebaasi kogutud uuringud kogu maailmast tõestavad, et inimesed suudavad muuta end õnnelikumaks, kuid tee selleni ei pruugi olla selline, mida me soovime.
Andmebaasi direktori ja Erasmuse ülikooli emeriitprofessor Ruut Veenhoveni sõnul leidis ta oma uuringuga negatiivse korrelatsiooni selle vahel, kui palju kordi nimetasid inimesed eesmärke ja oma õnnelikkust.
Tema selgitusel arvatakse harilikult, et rõõmsa elu jaoks on vaja kindlaid sihte, kuid uuringu tulemused on vastuolulised. Nimelt selgub, et õnnetud inimesed on enam teadlikud oma eesmärkidest, kuna nad soovivad oma elu pidevalt parandada.
Uuringus ilmnes väike posiitivne seos elu mõtte nägemise ja õnnelikkuse vahel, kuid see pole tingimata vajalik. Kõige enam on õnnelikkus seotud aktiivse eluga.
Teadustöö parim tulemus on aga see, et inimesed saavad end õnnelikumaks muuta, kuna on tõestatud, et õnneseisund muutub aja vältel. Muutused ei pea sugugi olema seotud raha või materiaalsete väärtustega, vaid ka parema eluga toimetulekuga. Nii on eakad Veenhoveni sõnul targemad ja seega ka õnnelikumad.
Uuringud näitasid, et inimene on õnnelik, kui ta:
- on püsisuhtes;
- aktiivselt poliitikaga seotud;
- on aktiivne tööl ja vabal ajal;
- käib väljas õhtustamas;
- omab lähedasi sõpru, keda ei pea tingimata olema palju.
Üllatuslikult selgus ka, et inimsed, kes joovad piiratud koguses, on õnnelikumad kui täiskarsklased. Samuti tunnevad mehed end paremini ühiskonnas, kus naised naudivad suuremat võrdsust. Ka muudab hea väljanägemine mehed õnnelikumaks kui naised. Ilmnes see, et need inimesed on õnnelikumad, kes arvavad, et nad on ilusad, kui need, kes seda ka tegelikult on.
Uuringust selgus ka, et laste saamine muudab õnnetumaks, kuid inimesed muutuvad taas rõõmsamaks, kui nende järeltulijad suureks kasvavad ja kodunt lahkuvad.
Siiski näitavad uuringud, et kurbus võib olla kasulik, kuna see töötab nagu punane foorituli ja peletab negatiivset käitumist. Nii ongi hea olla umbes 10% ajast nukker.
Professor Veenhoven ja tema kolleegid on üritanud inimesi suunata tegema rohkem rõõmupakkuvaid asju, soovitades neil täita online-päevikut. Seni on sel enam kui 20 000 kasutajat.
Päevikutest kogutud andmete uurimise kallal Veenhoveni rühm ka tegeleb, et seejärel teha veel uuringuid õnnelikkuse käsitlemiseks.
Loe veel: Can we make ourselves happier?
Toimetas Merle Must, ERR Teadusuudised
