Millal ja kuidas alustada?

Sageli arvavad õpilased, et hakkavad eksamiteks õppima 9. klassis, kuid tegelikult on lõpueksamid mitme aasta teadmiste kokkuvõte ja ühe aastaga kogu info omandamine on keeruline. Seevastu aitab järjepidev õppimine eksamiperioodil stressi vähendada.

Näiteks ühiskonnaõpetuse aine ja eksam toimuvad küll 9. klassis, kuid varasem lai silmaring tuleb õpitu seostamisel abiks. Samuti ei tohiks arvata, et ainetes, kus eksamit ei sooritata, võib vähem pingutada – kõik õppeained toetavad üksteist. Matemaatikal ja füüsikal on tugev seos, keeleoskus mõjutab igasuguste eksamitekstide mõistmist ning analüüsioskus on oluline igas aines.

Eksamiks valmistumisega tuleks alustada kohe, kuid kui see pole olnud võimalik, siis vähemalt nii vara kui võimalik – parem hilja kui üldse mitte. Viimase minuti õppimismaratonid enamasti edu ei too. Olulisem on järjepidev teadmiste kinnistamine ja harjumus oma aega mõistlikult planeerida.

Kuidas saab vanem last toetada? 

Vanemad saavad olla toeks mitmel moel, kuid oluline on meeles pidada, et lapse eest ei saa õppida. Eesmärk on luua toetav keskkond, mis aitab tal ise vastutust võtta ja enesekindlust kasvatada.

• Suuna last õppima järjepidevalt, mitte viimase hetke paanikas. Kui õppimisest saab harjumus, on eksamiks valmistumine oluliselt lihtsam.

• Tutvuge eksami ülesehitusega. Harno kodulehel (harno.ee) on üleval eksamite eristuskirjad ja varasemate aastate eksamitööd koos vastustega. Laps võiks proovida neid lahendada ilma abimaterjalideta ja ajapiiranguga, et harjuda eksami tempoga.

• Julgusta last õpetajatega suhtlema. Kui mõni teema vajab rohkem harjutamist, tasub küsida nõu ja osaleda konsultatsioonides. Kui laps teab, kuhu pöörduda, ei jää ta keeruliste küsimustega üksi.

• Selgitage eksami praktilist korraldust. Rääkige läbi, kui kaua eksam kestab, milliseid kirjutusvahendeid võib kasutada ning kas kalkulaator, põhiseadus või keemiliste elementide tabel on lubatud. Kui eksam sisaldab suulist osa, võib seda kodus läbi mängida. Kirjandi puhul on oluline, et laps teaks – tekst peab olema vähemalt 200 sõna pikk.

• Ära lase lapsel viimase hetkeni õppida – uni on eksamiks valmistumisel pea sama tähtis kui õppimine. Lõputu kordamine viimasel õhtul ei aita enam teadmisi kinnistada, küll aga võib see vähendada keskendumisvõimet ja jätta lapse väsinuks.

Kuidas vähendada eksamiärevust?

Eksamipäev võib tuua kaasa suure ärevuse ka neile, kes on hoolikalt valmistunud. Seetõttu on oluline normaliseerida eksamiolukord ja kinnitada lapsele, et see ei ole elu ja surma küsimus.

• Enesekindlust aitab suurendada teadmine, et eksam on võimalus oma teadmisi kinnistada. Kui laps tunneb, et ta on eksamiks hästi valmistunud, on ärevus väiksem.

• Eksamitöös võib olla keerulisi ülesandeid, kuid oluline on lahendada esmalt need, mis tulevad kergelt. See annab enesekindluse ja aitab eksamiperioodil rahulikuna püsida.

Loe edasi SIIT…