Kui palju ärkamisi on öösel normaalne?
Lapsevanemana oled sa ilmselt tundnud, et ööd ei möödu alati rahulikult. Kui beebi või väikelaps ärkab korduvalt, tekib sageli küsimus: “Kas see on normaalne või peaksin muretsema?” Hea uudis on see, et öised ärkamised on osa väikese lapse arengust ning enamikul juhtudel ei tähenda need probleemi.
Miks lapsed öösel ärkavad?
Imiku ja väikelapse uni erineb täiskasvanu unest mitmel põhjusel.
- Lühikesed unetsüklid. Beebi unetsükkel kestab umbes 30-45 minutit. Täiskasvanul kestab tsükkel keskmiselt 90 minutit. See tähendab, et beebil on rohkem ärkamise hetki, eriti kerges unes.
- Ellujäämise instinkt. Esimesel elupoolaastal aitavad sagedased ärkamised tagada piisava toitmise ja kehakaalu tõusu. Samuti hoiavad ärkamised beebit liiga sügavast unest eemal (mis võib suurendada imikute äkksurma riski) ja toetavad ema-lapse sidet.
- Areng ja õppimine. Uued oskused, nagu pööramine, roomamine või kõndima õppimine, võivad und ajutiselt rahutumaks muuta. Sama kehtib ka hammaste lõikumise kohta.
- Turvatunne. Väikelaps otsib öösiti sageli vanema lähedust. See on arengu loomulik osa, mitte “ära hellitamine”. Tundlikuma närvisüsteemiga laps võib öist toetust vajada 3. eluaastani.
Kui palju ärkamisi on vanuse järgi tavapärane?
Teadlased on uurinud tuhandeid lapsi ja leidnud, et öised ärkamised on väga levinud kogu esimese eluaasta jooksul ja ka hiljem.
Oluline on meeles pidada, et iga laps on individuaalne – mõni magab rahulikult juba varakult, teine vajab rohkem aega. Mingisse vanusesse jõudmine ise ei anna garantiid, et uni päeva pealt muutub.
Millal tasub muretseda?
Kui ärkamisi on väga tihti, peaaegu iga tund, ka pärast 1-2 nädalat, lapsel paistab olevat ebamugav või esineb lihtsalt palju öist rahutust, on ilmselt ka laps ise rasketest öödest kurnatud. Enamasti on abiks lapse unehügieeni parandamine, kuid mõnikord on taustal häirimas ka tervisemured, millele tuleb lahendused leida. Murest võib rääkida nii unenõustaja, kui ka perearstiga.
Samuti võib spetsialistiga arutada, kui laps ei suuda üldse iseseisvalt uinuda või kui öised ärkamised tekitavad peres olulist kurnatust.
Kuidas vanem saab und toetada?
- Päevane rutiin. Tugev ööpäevane rütm ja lapse unevajadusega arvestamine on võtmeteguriks, et ööd saaksid stabiilsemaks muutuda. Samas vanuses laste päevakavad võivad suurel määral erineda, nii et esmatähtis on just enda lapsele sobiv kogus und tagada.
- Keskkond. Pime, jahe (18–22 °C, aga seejuures piisava riietusega), vaikne ja mitte liiga madala õhuniiskusega magamistuba loob soodsa pinnase rahulikumaks uneks.
- Magamamineku rutiin. Õhtused rituaalid (nt laul või kaisutus) tugevdavad sidet, mis aitab lapsel end turvaliselt tunda. Turvatunne on üks olulisemaid tegureid, mis aitab lapsel öösel kergemini uuesti uinuda, kui ta ärkab.
- Lähedus ja turvatunne. Beebi ja väikelaps ei oska veel ise oma tundeid ja erutust reguleerida. Kui vanem teda kaisutab, rahustab või pakub lähedust, siis laps õpib läbi kogemuse, kuidas rahunemine toimub. Pikas plaanis toetab see oskust ise rahuneda ja iseseisvalt magada.
- Järjepidevus. Kui perel on soov vähendada öiseid ärkamisi, aitab enim vanusele sobiv järjekindel lähenemine – seda saab planeerida individuaalselt.
Lõpetuseks
Öised ärkamised ei ole märk sellest, et oled midagi valesti teinud – need on osa lapse arengust. Esimestel eluaastatel on täiesti normaalne, et laps ärkab öö jooksul mitu korda. Vanuse kasvades muutuvad unetsüklid pikemaks ja ärkamisi jääb vähemaks.
Kui tunned aga, et unepuudus mõjutab tugevalt kogu pere heaolu, on mõistlik küsida nõu kas perearstilt või unenõustajalt.
Beebide ja väikelaste unealaste murede korral saad pöörduda unenõustaja poole beebiuni.ee lehel.
Ketlin Reis, Beebiuni.ee asutaja, sertifitseeritud beebide ja väikelaste unenõustaja (0–6 a), Rahvusvahelise Laste Unenõustajate Liidu ja SIET liige.
