Inimene areneb kogemuste najal. Üks olulistest kogemustest isiksuse ja kesknärvisüsteemi kujunemisel on viis, kuidas beebi ja lapse eest hoolitsevad täiskasvanud aitavad tal toime tulla erinevate pingete, valu, stressi, ärevuse ja hirmudega. Uuringud näitavad, et esimesel kolmel eluaastal toimub eriti intensiivne aju areng ning aju areneb sõltuvalt nendest suhetest, milles ta elab. Imik ja väikelaps ei suuda ise ennast stressi tekitavate olukordade ajal reguleerida, ta ei suuda end ise rahustada või lohutada. Tema kesknärvisüsteem ei ole selleks piisavalt arenenud. Imik sõltub selles osas täielikult täiskasvanutest, kes tema eest hoolitsevad ning kes pakuvad talle turvatunnet raskuste korral. Ärevuse, rahutuse ja muude pingete ja emotsionaalsete reaktsioonide puhul vajab ta, et keegi võtab ta sülle, rahustab ja lohutab, on temaga füüsiliselt koos. Sellest, kuidas täiskasvanud teda lohutavad ja rahustavad, õpib väikelaps ajapikku ja sammhaaval ise end rahustama ja pingetega toime tulema. Väikelaps uurib maailma ja arendab oma erinevaid oskusi ning saab osade pingete ja raskustega iseseisvalt hakkama, aga vajab ikka ka täiskasvanu kohaolu, et vajadusel temalt toetust saada.
Kiindumussuhe ehk see viis, kuidas imiku ja lapse emotsionaalsete vajaduste eest järjepidevalt hoolitsetakse, loob aju närviühendusi ja mõjutab aju arengut. Turvalise kiindumussuhte korral tunneb laps ennast turvaliselt, tal on hea enesehinnang ja enesereguleerimisvõime. Uuringu näitavad, et kiindumussuhe mõjutab ka seda, kuidas laps tuleb toime koolis õppimisega ja teiste suhetega.
