Kes töötavad sünnitusmajas?

 

Ämmaemand on see inimene, kes tegeleb normaalselt kulgeva sünnitusega. Temaga kohtudki sünnituse juures kõige rohkem. Enamasti on ämmaemandad oma töö niimoodi korraldanud, et ühe sünnitajaga tegeleb üks ämmaemand. Suurte haiglate sünnitus osakondades on tavaliselt ka tööd rohkem ja ühel ämmaemandal tuleb tegeleda korraga mitme naisega. 

Günekoloog ehk naistearst on nii sünnitusabi- kui ka naistehaiguste arst. Väiksemates sünnitusosakondades kutsutakse naistearst vajadusel koduvalvest siis, kui sünnitaja saabub. Suuremates osakondades on naistearst (või mitu) haiglas ööpäevases valves, kuid sünnituse juurde kutsutakse ta enamasti siis, kui ämmaemand või pere soovib konsulteerida sünnituse asjus või kui ilmnevad kõrvalekalded ema või lapse seisundis ning osutub vajalikuks arsti sekkumine (vaakumsünnitus, tuharseis, keisrilõige, mitmikud, tugev verejooks vms).

Lastearsti või neonatoloogi ehk vastsündinute arsti ülesanne on kõigi sündinud laste läbivaatus vastavalt vajadusele. Vastsündinu, kelle tervis on korras, kohtub lastearsti või neonatoloogiga vaid korra või paar. Lapsega, kellel oli probleeme juba raseduse või sünnituse ajal või tekivad probleemid kohanemisega pärast sündimist, tegeleb lastearst kas kohe sünnitustoas või lasteintensiivravi osakonnas. Teda abistab selle juures lasteõde või ämmaemand. 

Anestesioloog ehk narkoosiarst on see inimene, kes teeb epiduraalanalgeesia puhul seljasüsti ning keisrilõike või emakaõõne manuaalse kontrolli korral korraldab üldnarkoosi. Suuremates haiglates on narkoosiarst ööpäevaringselt kohal, väiksemates kutsutakse ta vajadusel kodust. Narkoosiarstiga on enamasti kaasas anestesist, kes abistab narkoosiarsti vajalikes tegevustes. Normaalselt kulgeva sünnituse korral Sa teda kohata ei pruugigi.

Hooldaja on inimene, kes käib aeg-ajalt palatis vaatamas, kas sünnitaja olmetingimustega on kõik korras ja kui laps on sündinud, siis toimetab ta senikaua ämmaemandat abistades palatis kuni platsenta on sündinud. Ämmaemand või naistearst kontrollivad sünnitusteed üle ning seejärel abistab hooldaja naist pesemisel, voodi korrastamisel ja mugavasse asendisse seadmisel, et vastsündinu esmane imetamine saaks sujuda. 

Üliõpilased. Eesti sünnitusmajades võid kohata kas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna tudengeid või Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ämmaemanduse ja õenduse üliõpilasi. Nende ülesanne on õppida, et saada võimalikult kompetentseks ja empaatiliseks tervishoiutöötajaks. Sina, kes sa oled tulnud sünnitama, tunned end ehk ebamugavalt, kui lisaks Sinuga tegelevale personalile viibib ruumis ka mõni tudeng. Katsu neid mõista, lisaks raamatutarkusele vajavad nad ka praktikat. Samas, kui tunned end nende kohalolust või käitumisest häirituna, on Sul õigus paluda neil lahkuda. Enamasti on õppetöö ka niimoodi korraldatud, et sünnituse juures üle ühe üliõpilase korraga ei viibi. Sinuga tegelev personal tutvustab ennast, kaasa arvatud üliõpilased. Kui oled tulnud sünnitama üksi, võib tublist tudengist sulle saada vägagi hea abiline ja tugiisik.

 

Mismoodi sünnitusmaja välja näeb?

 

Sõltuvalt haigla sisekorrast kohtud haiglasse vastuvõtul üldjuhul esmalt ämmaemandaga. Saabumisel tehtavaid toiminguid ei ole palju – vahetad riided (riietud kas enda või sünnitusmajast antavatesse rõivastesse), alustatakse sünnitusloo täitmist ja sisestatakse andmed arvutisse. Ämmaemand kuulab vastuvõtul loote südamelööke (vajadusel tehakse kardiotokograafia), hinnatakse lapse asendit emakas ja  emakakaela olukorda. Sõltuvalt asutuse töökorraldusest võidakse neid toiminguid teha ka sünnitustoas. 

On selge, et oled ärevuses. Ehk on see esimene kord üldse haigla seinte vahel? Kui sünnituski juhtub esimene olema, lisandub teadmatusest põhjustatud ärevus. Loodetavasti aitavad Sind vastu võtvad inimesed olukorra võimalikult meeldivaks teha. Kui tuled siis, kui sünnitegevus on alanud ja tuhud käivad mõneminutiste vahedega, siis on Sul ilmselt kaunis raske keskenduda ja vastata küsimustele, mis tunduvad sel hetkel täiesti ebaolulised. Sa ei pea vastama tuhu ajal, hinga rahulikult! Ärevusest ei pruugi kõik asjad kohe meenudagi. Kuna sünnituslugu on dokument Sinu sünnitusest, siis mõistad ilmselt selle täpse täitmise vajadust. Kindlasti tahetakse teada, millal algasid tuhud ja millal need regulaarseks muutusid, kui sageli need hetkel käivad ja kas looteveed on alles või juba puhkenud. Muudki hetkeolukorda täpsustavad küsimused on võimalikud. Sünnitusloo täitmiseks vajab ämmaemand lisaks rasedakaardile ka Sinu isikut tõendavat dokumenti. 

Peale andmete kontrolli ja esmast läbivaatust liigud haigla järgmisesse osakonda ehk Sünnitusosakonda.

Sünnitusosakonda saabudes leitakse Sulle esmalt vaba sünnitustuba, kus saad viibida omaette koos tugiisikuga. Seejärel tutvustatakse Sulle ja tugiisikule ilmselt osakonda ja kodukorda. Saad teada kust leida vajadusel personali, kus asub tualett ja dušš. 

Pärast seda  vestled ämmaemandaga sellest, mida praegu tunned ja milline on Sinu nägemus toimuma hakkavast. Selleks, et hinnata, kui kaugele on sünnitus edenenud, tehakse saabumisel enamasti kas järjekorras või üheaegselt kaks toimingut: kardiotokograafia ja vaginaalne läbivaatus, kui neid ei ole veel tehtud haiglasse vastuvõtmisel.

www.perekool.ee

Me saame lapse raamat

Eesti Ämmaemandate Ühing