Küsimus

Minu küsimus puudutab dekreeti minekut. Minu sünnitustähtaeg on 14.jaanuar, dekreedi algus on 4.november. Kas see on õige, et mida hiljem ma dekreeti lähen, seda kauem saan ma emapalka?

Kuna mul on veel ka puhkust välja võtta tervalt kuu jagu, siis mõtlesin, et novembris veel dekreeti ei läheks, läheks alates 1.detsembrist. Aga mis saab siis, kui laps juhtub sündima enneaegselt, oletame näiteks 26. novembril, aga mina ei ole veel dekreeti läinud? Kas ma siis kaotan kogu dekreedi raha ja kohe peale lapse sündi hakkab jooksma emapalk või mismoodi arvutatakse siis rahasid?

Kõige hilisem aeg, millal sünnituslehele (nn.dekreet) jääda, et hüvitisest ühtegi päeva ei kaotaks, on 30 kalendripäeva enne oodatavat sünnituse tähtaega. Seda ei saa kasutada need, kes on üle viidud kergemale tööle seoses rasedusega. Kuna vanemahüvitist ehk nn. emapalka hakatakse maksma ja ajaliselt arvestatakse 435 kalendripäeva peale sünnituslehe lõppemist, siis ajaliselt on jah teie laps vanem ja teile makstakse veel vanemahüvitist, kui sünnituslehele jääda hiljem, siis ka lõpeb sünnitusleht hiljem ja ka vanemahüvitis algab ja lõpeb hiljem.

Kui laps juhtub sündima siis, kui te veel sünnituslehele ei ole jäänud, siis saab arst sünnituslehe väljastada ainult lapse sündimise päevast. Siis selle algust enam edasi lükata ei saa ja sünnituslehe pikkus on ikkagi 140 kalendripäeva. Sünnituslehe pikkust lühendatakse siis, kui rikkuda seda nö 30 kalendripäeva reeglit ehk jääda sünnituslehele veel hiljem kui hiljemalt 30 kalendripäeva enne oodatavat sünnituse tähtaega. Kui te juba olete jäänud sünnituslehele, ei ole oluline, mis kuupäeval laps tegelikult sünnib. On täiesti mõistlik võtta välja oma saamata korraline puhkus vahetult enne sünnituslehele jäämist ja puhkusega sünnituslehe algust edasi lükata, kui Teie tervis ja töö iseloom seda võimaldavad. Loodan, et saite vastuse oma küsimustele.