Last mõjutavad, suunavad ja kasvatavad kõik täiskasvanud, kellega noor inimene kokku puutub. Õpetajate ja koolitöötajate roll lapse elus on seetõttu tohutu tähtsusega. Mida see roll tähendab, kui mängu tulevad keerulised, ühiskondlikult laetud teemad, nagu suhtumine LGBT+ inimestesse? Kas LGBT+ teemadest peaks koolis rääkima?
Uuringud näitavad, et mõned õpetajad ei soovi, ei julge või ei oska LGBT+ teemasid tunnis käsitleda. Mõned õpilased vaenavad LGBT+ koolikaaslasi. Vahel keegi sekkub, sageli mitte, ja LGBT+ noored või nende sõbrad ei tea ka, kelle poole murega pöörduda. Lõpuks võib kool muutuda ebaturvaliseks kohaks mitte ainult LGBT+ noortele, vaid igale õpilasele, kes teistest ehk kuidagi erinev on, sest LGBT-vaenulikud solvangud sobivad ühtemoodi valusalt kõigile väljajäetutele.
Vanemad soovivad parimat kõigile lastele
Vanemad soovivad oma lastele ikka parimat haridust, kuid eri inimeste jaoks võib see tähendada erinevaid lähenemisi. 8-, 10- ja 17-aastase koolilapse ema Kristina teab, et lapse kasvatamises osaleb terve küla, ning tema jaoks on oluline, et kodu ja kool, kus laps peamiselt viibib, aga ka trennid ja huviringid oleksid lastele ühtemoodi turvalised ja toetavad. Kooli aga ei saa tema meelest kiusamisvabaks nimetada, kui osa õpilasi isiklikult puudutavad teemad on negatiivse laenguga.
“Ma tahan, et igaüks saaks aru, et ta võib vähesega kellegi hinge lõhkuda, aga hinge ‘korda teha’ on väga raske. Kellelgi ei ole õigust teist inimest ära lõhkuda,” rõhutab Kristina, kes peab turvalist keskkonda lastele oluliseks.
Liisa lapsed käivad teises ja seitsmendas klassis ning mõlema lapse kool on liitunud ka Kiusamisvaba kooli programmiga. “Kindlasti on oluline, et lapsed võtaksid seda normaalsusena, et inimesed on erinevad,” leiab Liisa. Samas tunneb ta, et LGBT+ teemad on juba praegu noorte jaoks suuresti nii-öelda normaalsed, küll aga aitab otsene kokkupuude ja koolis arutamine tema meelest lastes kasvatada nii teiste inimeste aktsepteerimist kui ka empaatiavõimet.
Ühe LGBT+ õpilase ema süda oli lapse pärast pigem rahulik nii enne kui pärast seda, kui laps kapist välja tuli, aga seda suuresti tänu kooli üldisele meelsusele. Küll aga teab ta rääkida, et ta laps tundis puudust LGBT+ teemade käsitlemisest tunnis: “Perekonna õpetuse materjal oli iganenud ja ei rääkinud piisavalt LGBT+ teemadel, aga õnneks on mu laps piisavalt sõnakas, et öelda välja, kui talle miskit ei meeldi.” Ometi ei peaks kõigile vajaliku hariduse tagamine jääma ühe õpilase ülesandeks ja iga LGBT+ õpilane ei saa teiste ees ka nii avatult rääkida.
Turvaline kool on turvaline kõigile
LGBT+ noortele teeb kooli turvalisemaks ja toetavamaks mitte ainult kiusamise puudumine, vaid ka positiivne eeskuju. Seda saavad anda õpetajad, kes tunnis eri teemasid professionaalselt käsitlevad, lapsevanemad, kes annavad oma lastele kodust kaasa teadmise, et kõik inimesed on erinevad ja sellistena väärtuslikud, ning kaasõpilased, kes oskavad murekohti märgata ja teisi aidata. Sellisest koolist tulevad koju noored, kes hea meelega vanematele oma päevast räägivad. Õpetame hoolima! Tutvu lähemalt: https://turvalinekool.ee või https://www.lgbt.ee
