Kas beebil on külm?

Pärast sündi vajab beebi nahk uute oludega harjumiseks aega. Kuna tema keha ei suuda ise temperatuuri hoida, on oht, et ta jahtub kiiresti maha. Värsked lapsevanemad kipuvad sageli lapse külmakaitsega aga hoopis üle pingutama. Beebidega peab loomulikult külmaga ettevaatlik olema. Aga samas ei ole vaja ka liigselt muretseda. Meie kliimas võiks vastsündinud beebit nö. õues käimisega hakata „harjutma“ siis kui väljas on miinuskraadid. Plusskraadide puhul ei ole 10 minuti kaupa päevas õues käimise temperatuuriga harjutamine vajalik.  Seda enam, et kaubanduses on suur valik ilmastikukindlaid vankreid ja beebiriideid.

Teadlik riietamine

Oluline on riietada oma beebit teadlikult. Beebile tuleks selga panna vaid üks kiht riideid rohkem kui täiskasvanutele. Esimese kihina on ideaalne puvillane body. Selle peal võiksid olla püksid või sukapüksid ja kõige peal jakk ja termopüksid või talvekombinesoon. Loomulikult ei tohiks komplektist puududa sokid, kindad ja müts. Villakookonis või soojas jalakotis on väike beebi külma eest hästi kaitstud. Lapse riietamisel on hästi oluline soojas hoida käsi ja jalgu. Kindad ja sokid võiks olla villased. Saapad peaks olema ruumikad, et lapse jala verevarustus hästi toimiks ja jalad ei läheks külmaks lihtsalt selle pärast, et saapad on jalas. Saapaid ei pea vankrisse  tegelikult üldse jalga panema lapsele, kes veel ei kõnni. Võiks arvestada, et kui õues käia, siis vanker, kandelina või kõhukott ongi juba iseenesest see lisakiht.

Külm või palav

Meie kliima ettearvamatute ilmade puhul, mil tuul on juba külm, aga päike veel soojendab, võib lapsel oma talveriietuses hakata palav. Kõige parem viis kontrollimaks, kas lapsel on liiga soe või mitte, on katsuda käega kukalt. Kui kukal on kuum või niiske, siis laps järelikult higistab ja vähemalt üks kiht riietusest on liigne. Beebide puhul ei saa käte katsumise järgi kindlaks teha, kas tal on külm või mitte, kuna beebide käed ja jalad ongi natukene külmemad. Samuti ei ole tõhus meetod põskede või nina katsudes külma tunnetamine, sest on normaalne, kui riiete poolt kaitsmata kehapiirkonnad külma õhu käes jahedamad on.

Inimkeha toodab sooja ja laps kes on kombega vankris ei pruugi välisõhu külmaga otseselt kokku puutudagi. Vankrite materjalid on väga tuule ja sademete kindlad. Samuti laste pealisriided. Vankri põhja lisatakse sageli lambanahk, mis omakorda aitab magamiskohta soojana hoida. Vankri sisemuse temperatuuri saab mõõta beebimonitoridega. Monitori ostmisel võiks seda funktsiooni silmas pidada.

Kui vankri sisetemperatuuri mõõtmiseks ei ole termomeetrit, võib kasutada ka kukla katsumise nippi. Kui kuklatagune on soe, on lapsel hea ja soe magada. Selle nipi kasutamisel peab aga usaldama kinnaste ja sokkide soojapidavust,  mis tuleb vaid kogemusega.

Värske ja jahe õhk on aga imikule väga hea ja ka talvisel ajal magab enamik lapsi õues väga hästi. Väike temperatuuriärritus vaid tugevdab lapse immuunsüsteemi ja ennetab külmetushaigusi.

Väikelapsega õues käimisel tasub meeles pidada, et  kui täiskasvanu keha sisaldab 70% vett, siis väikelapse oma 80%-90%. Vett sisaldava naha kaitseks külma eest on hea kasutada külmakaitse kreeme, mis on müügil beebipoodides ja apteekides.

Väikelapsega võiks õueskäigu vahele jätta, kui temperatuur langeb alla 15 miinuskraadi. Miinus 10 kraadiga võiks jälgida vankri sisetemperatuuri, mis on tavaliselt lapse ühe une aja plussis .  Samuti on oluline, et laps kes magab vankris, oleks rõdule või akna alla magama sätitud tuule suunda arvestades. Tuul tõstab külmakraade.

Kui ema muretseb külma pärast väga, siis ei on kõigile parem tuppa jääda. Värsket õhku saab tuppa ka toaõhutamisega.

Parajalt soojasid hetki sulle, beebi!