Kardiotokograafia (KTG) ehk loote elektroonne monitooring 

Kardiotokograafia all mõistetakse loote südame löögisageduse ja emaka kokkutõmmete samaaegset registreerimist lapse seisundi ja sünnitustegevuse hindamiseks. Kardiotokograafia võimaldab kaudselt hinnata loote reageerimist hapnikuvarustuse häirumisele.

Raseduse ajal tehakse KTG peamiselt raseduse viimasel kolmandikul, kui Sa kuulud riskigruppi. Kui igal külastusel tehtava loote südamelöökide kuulatlemise käigus tekib kuulajal mingeid kahtlusi, on see piisav põhjus täpsustava KTG tegemiseks. Enamasti saab KTG-d teha ambulatoorselt ja vajadust haiglasse minekuks ei ole. Kui aga esinevad loote ohuseisundile viitavad tunnused, siis võib olla vajalik põhjalikum jälgimine ning seda on õigem teha haiglas.

Sünnituse ajal tehakse KTG kindlasti haiglasse saabumisel ning korratakse sünnituse käigus vastavalt vajadusele. Vahepealsel ajal kuulatakse loote südamelööke lihtsamate vahenditega (käsidoppleriga) vähemalt pooletunniste vahedega, sünnituse lõpus veelgi sagedamini. Kui on kahtlus, et loode on ohus, võib olla vajalik tema pidev jälgimine KTG abil.

Kasutusel on kaks KTG varianti: kaudne ehk väline ja otsene ehk sisemine. Raseduse ajal kasutatakse vaid välist KTG-d; sünnituse ajal, kui emakakael on juba avatud, saab kasutada nii välist kui ka sisemist KTG-d. Loomulikult seletab ämmaemand Sulle, miks uuring on vajalik, kuidas seda tehakse ja millised on tulemused. Kui info on Sulle ebapiisav või raskesti mõistetav, siis küsi kindlasti täpsemat selgitust.

Kaudne KTG

Kaudse KTG korral kinnitatakse andurid Sinu kõhule kummilintide abil. 

Emakaandur (s.o rõhuandur) asetatakse kõhul kõrgemale, emakapõhja piirkonda. Anduri ülesanne on registreerida emaka kokkutõmbeid.

Loote südamelöökide andur töötab ultraheli põhimõttel. Parema kontakti saamiseks kaetakse andur spetsiaalse geeliga, seejärel otsitakse ema kõhul üles koht, kus loote südamelöögid on kõige paremini kuulda ja kinnitatakse andur kummirihma abil.

Mõnedel KTG aparaatidel on lisaks nupuke, millele Sul palutakse vajutada, kui tunned loote liigutusi.

Selliselt registreeritakse andmed paberlindile kahe graafikuna, millest ülemine kajastab lapse südametegevust ning alumine emaka kokkutõmmete tugevust ja sagedust. Tavaliselt piisab 20–30 minutist, kuid vajadusel tuleb uuringu aega pikendada. Enamasti palutakse Sul KTG tegemise ajaks voodisse pikali heita, et aparaat paremini südamelööke registreeriks. Raseduse ajal ehk polegi see probleem, kuid sünnituse käigus ei suuda paljud naised pikali olla. Kui oled nõus pikutama, siis keera end kindlasti küljele ja püüa leida võimalikult mugav asend, et pool tundi vastu pidada. Samuti on mõistlik eelnevalt tualetis käia. Kui lamamine Sulle üldse ei sobi, siis on võimalik KTG-d registreerida ka siis, kui seisad püsti, istud tugitoolis või hernekotil. 

Aparaadi ekraanilt on näha lapse südamelöögisagedus ja emaka kokkutõmmete tugevus numbriliste näitudena. Lapse südamelöökide sagedus varieerub normaalselt vahemikus 120–160 lööki minutis. Ära ehmata, kui südamelöögid hetkeks ekraanilt kaovad – laps liigutab ja võib anduri fookusest eemale liikuda. Midagi halba pole lapsega juhtunud, tuleb vaid kohendada anduri asendit ja Sa kuuled jälle tema südamelööke.

Emaka kokkutõmmete tugevust näitab aparaat protsentidena. Kui emakas on rahuolekus, siis näitab aparaat emakalihase baastoonust (0–10%), emakalihase kokkutõmmete ajal võib number sõltuvalt kokkutõmbe intensiivsusest tõusta ka 100%-ni.

Otsene KTG

Sünnituse ajal, kui emakakael on avanenud, lootevesi puhkenud või loote veepõis avatud, on võimalik jälgimiseks kasutada ka otsest KTG-d. Kaudselt KTG-lt otsesele jälgimisele ülemineku põhjuseks võib olla nii vajadus loodet täpsemalt või kauem jälgida kui ka vajadus parema kvaliteediga signaali saamiseks.

Otsese KTG korral paigaldatakse loote südamelöökide jälgimise andur loote peanaha külge. Andur ei tee lapsele haiget ega vigasta tema peanahka. Lapse pea külge paigutatud anduri peenike juhe tuleb läbi tupe välja ja kinnitub kummilindiga Sinu jalale paigaldatud elektroodi külge. Sellise jälgimismeetodi kasutamisel saad Sa mugavamalt liikuda ja asendit vahetada. Emaka kokkutõmmete jälgimise andur kinnitatakse enamasti kummirihmaga ümber kõhu nii, nagu kaudse KTG korral. Üksikutel juhtudel kasutatakse aga hoopis emakasisest rõhuandurit, mis viiakse emakasse tupe kaudu ja paigutatakse emakasse lapse pea kõrvale.

Mida on loote elektroonse monitooringu põhjal võimalik otsustada? 

Loote elektroonne jälgimine võimaldab otsustada, kuidas kõhubeebi end raseduse ajal või sünnitustegevuse käigus tunneb. Lootele on emaka kokkutõmbed ja liikumine mööda sünnituskanalit üsna suur pingutus ning tema südametegevuse jälgimine annab pildi sellest, kuidas ta seda stressi ja koormust talub. Seetõttu jälgitaksegi südamelööke paralleelselt emaka kokkutõmmetega, sest loote seisundit näitab ka see, kas ja kuidas südame löögisagedus muutub kokkutõmbe ajal või vahetult pärast kokkutõmmet.

Millised on ohumärgid ehk milliste muutuste esinemisel personal murelikuks muutub ja kiiresti tegutsema hakkab? 

Loote hapnikupuuduse tunnusteks võib olla südamelöökide monotoonseks muutumine, löögisageduse tõus üle 160 löögi või püsiv langus alla 100 löögi minutis. Tähtis on ka nende muutuste suhe emaka kokkutõmmetega – kas südame löögisagedus muutub samaaegselt kokkutõmbe esinemisega, enne või pärast seda, kui suures ulatuses südame löögisagedus muutub ja kui kaua muutus kestab. Sõltuvalt sellest, kui tõsise probleemiga on tegemist, plaanitakse kas jälgimise tähelepanelikku jätkamist või kiiret tegutsemist (sünnituse lõpetamine vaakumekstraktsiooniga või keisrilõikega).

Eesti Ämmaemandate Ühing

www.perekool.ee