Isiksus mõjutab tervist

Artikkel pärineb: teadus.err.ee

http://teadus.err.ee/v/psyyhika/76194d56-b028-414a-9216-0568f1026c30

Isiksuseomadused võivad mõjutada keha kaitsevõimet kontrollivate geenide avaldumist, näitasid Suurbritannia Nottinghami ülikooli teadlased.

Kavita Vedhara uurimisrühm värbas 121 tervet vabatahtlikku, kelle keskmine vanus oli 24 aastat. Kõiki küsitleti tervisega seotud harjumuste kohta ja lisaks täitsid katsealused niinimetatud suure viisiku isiksuseomaduste küsimustiku, mille põhjal hinnati nende ekstravertsust, neurootilisust, sotsiaalsust, avatust ja meelekindlust.

Seejärel andsid inimesed vereproovi, mille põhjal määrati valgetes verelibledes töötavate immuunsusgeenide aktiivsus.

Selgus, et kõige aktiivsemad põletikuga seotud geenid on ekstravertsetel inimestel. See ei sõltunud inimeste tervisest ega sellest, kui palju eluraskusi katsealused olid kogenud.

Vedhara sõnul on ekstraverdid uudishimulikud ning puutuvad seetõttu tihti kokku erinevate haigustekitajatega. Selliste inimeste immuunsüsteem on pidevalt valvel ja lubab võimalikele nakkustele kergesti vastu panna.

Siiani on psühholoogid arvanud, et negatiivsed emotsioonid, masendus ja ärevus teevad tervise kehvaks. Depressiivseid ja endasse tõmbunud inimesi peetakse kergesti haigestuvateks, kuid uurimus seda ei kinnita. Neurootilisuse ja põletikku tekitavate geenide avaldumise vahel ei leitud mingit seost.

Vedhara kinnitusel vajavad nähtuse bioloogilised mehhanismid veel täpsustamist. Praegu pole selge, mis on põhjus ja mis tagajärg – kas keha suunab isiksuse arengut või mõjutab hoopis meelelaad immuunsüsteemis toimuvat.

Uurimus ilmus ajakirjas Psychoneuroendocrinology. See tsiteerib ka Tartu ülikooli isiksusepsühholoogi René Mõttuse artiklit isiksuseomaduste ja põletiku kohta.

Mõttuse sõnul on uus töö selles mõttes huvitav, et käsitleb isiksuseomaduste ja kehalise tervise näitajate seoseid hoopis teisest küljest, kui isiksuse- ja tervisepsühholoogid seda enamasti teevad.

“Praegu on kombeks arvata, et teatud isiksuseomadustest lähtuvate tervist mõjutavate käitumiste tõttu on mõned inimese terviseriskid suuremad kui teistel. Selle artikli autorid toetuvad seevastu põhiliselt oletusele, et isiksuse varieeruvus ise peegeldab varieeruvust immuunsüsteemi töös. Isiksus pole siis mitte immuunsüsteemi kõrgenenud aktiivsuse põhjus vaid hoopis kohastumuslik tagajärg,” selgitas ta.

Mida sellest arvata? “Täiesti mõeldav hüpotees. Ma pole päris veendunud, et pelgalt koosesinemist kirjeldavad andmed võimaldavad põhjusliku suuna osas selgusele jõuda, aga seda tunnistavad uuringu autorid ise ka,” sõnas Mõttus.

Piret Pappel