Inimese toidueelistused võivad kujuneda juba looteeas

http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&id=4916

Tahad, et su lapsele maitseksid juurviljad? Teadlaste sõnul tuleb harjutamisega alustada juba varakult. Väga varakult. Veel üsas olev loode neelab päeva jooksul alla mitukümmend grammi lootevedelikku. Last ümbritsev lootevesi sisaldab sama toidu maitset ja lõhna, mida ema paari viimase tunni jooksul söönud on. USA teadlaste uurimus näitab, et need maitsed võivad kujundada lapse toitumiseelistused hilisemas elus.

Kontrollimaks, mil määral jõuab toidu maitse lootevedeliku kaudu lapseni, anti rasedatele naistele süüa küüslaugu- või suhkrukapsleid. Pärast seda võeti tulevastelt emadelt lootevedeliku proovid ja lasti teisel grupil inimestel neid näidiseid nuusutada.
Uurimuse autori Julie Mennella sõnul oli väga lihtne proovide lõhna järgi kindlaks teha, millised emad olid küüslauku söönud. Kuna maitse koosneb 90% ulatuses lõhnast, on selge, et ka loode tunneb seda maitset.
Mennella sõnul on vanilliin, porgand, küüslauk, aniis ja piparmünt ainult mõned maitsed, mis kanduvad lapseni lootevedeliku või hiljem rinnapiima kaudu. Autori arvates jäävad lapsele need mälestused maitsest alles ja see võib mõjutada lapse hilisemat toidueelistust.
Hüpoteesi kinnitamiseks tegi Mennella katse kolme grupi rasedate naistega. Esimesel grupil paluti juua iga päev klaas porgandimahla kogu raseduse jooksul, teisel grupil ainult imetamise ajal. Kolmandasse gruppi kuuluvatel naistel paluti üldse vältida porgandite söömist. Hiljem, kui nende lapsed olid juba piisavalt suured, et süüa tahket toitu, pakuti neile kas vee või porgandimahlaga tehtud putru.
Lapsed, kes olid juba enne tuttavad porgandite maitsega (kas siis läbi lootevedeliku või rinnapiima), sõid parema meelega porgandimaitselist putru, kui lapsed, kellele see maitse oli võõras.
Evolutsiooniliselt on nähtuses ka loogikat, kuna emad pakuvad enamasti lastele söögiks seda sama toitu, mida nad isegi tarbivad. Sel viisil harjuvad beebid juba väga varakult toitude ja maitsetega, mis on levinud selles peres ja kultuuris, kuhu laps sünnib.
Toimetas Kirsikka Kurg, ERR Teadusuudised