Küsimus

Mul on mure seoses vastsündinu (5-päevane) imetamisega. Nimelt: haiglas olles ei olnud veel rindadesse piim korralikult tekkinud ja võtsime toidukordade ajal juurde rinnapiimaasendajat (RPA), seejuures enne rinnapiimaasendaja andmist söötsin last vähemalt 15 minutit ühest ja 15 minutit teisest rinnast.

Koju jõudes jätkame samamoodi, kuid enamasti on tissitamise aeg hoopis pikem. Tundub, et nüüd on ka piim rinda tulnud (rinnad tilguvad vahel niisama ja pigistades tuleb ilusasti piima). KUID paistab, et lapsele ei piisa sellest: kui ma olen pool tundi ühest ja pool tundi teisest rinnast teda toitnud, jääb ta ikkagi suud maigutama ja hakkab nutma ning ma pean talle RPA-d andma. Siit küsimus: millest see tuleb? Kas piima on veel vähe? Või ei saa laps seda kätte? Kas ma peaksin piima välja lüpsma ja talle pudelist andma? Rinnad ise on sellised pehmed, nii et mingi piimapaisu vms tegu nagu ei ole… Vaid mõnel üksikul korral piisab lapsele ainult rinnapiimast.

Teine probleem: kui ma lapsele RPA-d (Tutteli oma) annan, siis vahetult pärast andmist paari minuti jooksul laps kakab. Ja seda iga jumala kord. Kas see on normaalne? Või ei meeldi talle rinnapiimaasendaja? Kas peaksin RPA sorti vahetama? Kaka muidu on selline ilus kollane, pole ka päris vedel.

Veel üks asi: peale toitmist (nii rinna kui RPA andmist) laps laseb osa toitu suust välja. See vist on normaalne, või? Üritan teda pärast toitmist püstises asendis hoida, kuid ikka kipub ta toitu välja ajama. Ja tihti luksub ta pärast söömist. Mida sellisel puhul teha?

Kõigepealt palju õnne värskele emale!

Lapse kohanemisega ja sööma õppimisega seoses tekib esialgu ikka palju küsimusi.

Piim on rindades olemas juba lapse sünnihetkel, kuid siis on tegu väga vähese ja väga kontsentreeritud ternespiimaga. Tasapisi piima koostis muutub ja piima hulk suureneb. Paljud naised tajuvad seda väga äkilise muutusena 2-5 sünnitusjärgsel päeval (nö piimapais). Samas võib muutus olla ka sujuv ning ilma eriliste vaevusteta.

Parim taktika on pakkuda lapsele võimalust rinda imeda hästi sageli ja nii pikalt, kui ta seda soovib. Rinnapiim on sedavõrd eriline toit, et selle puhul ei kehti toitumissoovitused, mida hilisemas elus järgime. Nii pisikesele imikule võib enam-vähem iga rahutuma nihelemise peale rinda pakkuda. Orientiiriks sobib ehk teadmine, et ka korralik tissipiimakõhutäis on 1,5-2 tunni möödudes ununenud ning lisa pakkumine on igati põhjendatud. Imetamise vahet arvestatakse imetamise algusest järgmise alguseni.
Ajalised piirangud ei ole vajalikud ka rindade säästmise mõttes. Kui laps haarab rinda õigesti, siis ei tee ta rinnale viga ka pikalt imedes. Vastupidisel juhul võib aga ka paariminutilise imemise tagajärjeks olla tõsised nibulõhed.

Teatud määral on rinnanibude tundlikkus ja kerge valulikkus alguses normaalne ja isegi paratamatu – rind pole varem sellise tegevusega harjunud. See peaks kindlasti nädala-paari jooksul mööduma.

Sagedane ja kestev imetamine on oluline ka piimatekke ergutamiseks. Esimesed sünnitusjärgsed nädalad on aeg, mil piima teke ja hulk kohaneb lapse vajadustega. Kui laps saab sageli ja pikalt imeda, siis piima hulk pidevalt suureneb. Kunsttoidu andmist peaks vältima, kui lapse seisund seda tingimata ei nõua (määrab arst). Lapse rahutus ei ole sealjuures näitaja, oluline on lapse kaaluiive. Esimesel elunädalal on eesmärk, et laps üldse hakkaks juurde võtma. Kui kaaluiive on positiivne, siis pole veel oluline ka see, kas sünnikaal on taastunud või veel mitte.

Paljudel lastel on alguses veidi probleeme tõhusate imemisoskuste õppimisega. Enamasti aitab siingi vaid sagedane harjutamine. Imetamisnõustaja saab aidata asendi kohendamisel, mis võib lapsel rinnahaaramist ja imemist oluliselt kergemaks muuta.

Rinna imemise õppimisel tekitavad segadust lutid (nii pudelilutt kui ka kuiv lutt). Olenemata tootjate reklaamlausetest, ei ole seni siiski suudetud valmistada ühtegi emarinnale sarnase kuju, tiheduse ja venitatavusega lutti. Igal juhul peab laps luti imemiseks omandama hoopis teistsuguse tehnika. Kui soovime, et laps õpiks tõhusalt rinda imema, sealt piima kenasti kätte saaks ja emale haiget ei teeks, siis ei ole mõtet teda õppimise juures segadusse ajada. Seega soovitaksin praegu kõik lutid kõrvale panna. Kui lisa andmine tundub hädavajalikuna, siis saab seda kergesti pakkuda lusikast või üle topsiserva. Ka suur, ilma nõelata süstal võib asjalik abiline olla.

Luti kasutamine ei ole enam riskantne, kui võime veendunud olla, et rinna imemine on hästi selge ja tissisuhe toimib kenasti. Seda siis, kui u. 6-8 nädalase rinnalapse kaaluiive on hea, laps sööb kenasti ja pissib korralikult ning ema rinnad on terved.

Sage kakamine on vastsündinu puhul tavaline. Kirjelduse järgi on kaka normaalne.

Ka toidu tagasiheitmine ja luksumine on väga tavalised. Enamasti ei ole välja heidetava toidu kogus suur, kuigi see võib nii tunduda.

Loodan, et said mõnest mõttest tuge. Samu probleeme kirjeldab perekool.ee artiklikogumik EMAPIIMATARKUS http://www.perekool.ee/artiklid/category/artiklid/emapiimatarkus/