Imetamine ilma valu ja ebamugavusteta
Kuidas tagada mugav ja turvaline imetamiskogemus?
Foto: Unsplash / Ana Curcan
Imetamine on loomulik viis beebi toitmiseks ning sellel on palju eeliseid nii emale kui ka lapsele. Samuti aitab imetamine luua tugeva ning kestva ema-lapse suhte ja on väga oluline beebi arengule.
Mind kõnetab alati väga, et imetamine oleks mugav, valuvaba ja turvaline – imetamisnõustajana puutun pidevalt kokku ema murega, et imetamine on valus või on alguses valus. Nii ei pea aga olema ja kui kõik on õigesti, siis ei olegi valus. Vahel on nii kurb tõdeda, et emani ei ole jõudnud õige info või on olnud ebaadekvaatne nõustamine.
Paljud emad kardavad imetamisega kaasnevat valu. Tihti kuulen lauset, et alguses ongi ju valus ning peab lihtsalt vastu pidama ning küll läheb ajaga paremaks. Kui ema kogeb imetamise ajal valu, siis see tekitab temas vastakaid tundeid. Ema soovib oma lapsele parimat, aga füüsiline valu takistab ema-lapse kiindumussuhte tekkimist, pärsib kehas laktatsiooni ja enamasti tekib emal suur süütunne.
Alguses tõesti võib esineda mõningast ebamugavustunnet või tundlikkust imetamise ajal või peale imetamist. See on seotud pigem naha hõõrdumisega imetamise ajal, kuid selle leevendamiseks on abiks erinevad kreemid, salvid ja kompressid ning õhuvannid ja see möödub tavaliselt paari esimese nädala jooksul.
Imetamine on valutu, kui laps on korralikult ja õige imemisvõttega rinnal. Õige imemisvõtte eelduseks on mugav ja õige asend, kus laps on hästi ema lähedal kõht vastu kõhtu, näoga rinna poole nii, et pea ja keha on ühel joonel, pea ei tohiks olla pööratud küljele. Lapse nina on kohakuti rinnanibuga nii, et ta peab rinna haaramiseks pea natuke kuklasse lükkama, et saaks haarata suure suuga võimalikult palju nibuvälja. Karta ei tohiks seda, et rinna haaramisel surub laps oma näo rinna sisse. Kui ta on teinud korraliku nn suure ampsu ja hakkab aktiivselt imema, siis viib ta pea uuesti kergelt kuklasse, kus ninaots jääb kergelt vastu rinda ja õhk liigub vabalt nina all, lõug on surutud rinna vastu. Rinnale asetamisel on oluline, et last toetatakse turjast, seljast ja pepust. Peast toetades tekib lapsel refleks, kus ta üritab oma kukalt vabastada ning ei ole valmis rinda haarama.
Kui laps on rinnal õigesti, siis ema tunneb tugevat vaakumit, kuid valus ei ole. Laps imeb rütmiliselt, kus imemine vaheldub kuuldava neelamise ning pausiga.
Heaks esmaseks imetamisasendiks on nn pool-istuv imetamisasend, seda viisi nimetatakse ka bioloogiliseks toitmiseks (laid-back breastfeeding), kus ema ja laps on hästi toetatud ja gravitatsioon aitab asendi hoidmisele kaasa.
Turvalisele ja mugavale imetamiskogemusele aitab kaasa, kui ema juba raseduse ajal valmistub lapse imetamiseks: loeb kirjandust, vestleb sel teemal oma ämmaemandaga, külastab perekooli. Imetamisega seotud küsimustega võib ka juba raseduse ajal tulla ämmaemand-imetamisnõustaja vastuvõtule. Oluline on saada imetamisega seotud küsimustes tuge ja abi, et tagada mugav ja valutu imetamiskogemus.
Imetamisel on nii emale kui lapsele psühholoogilisi eeliseid ning pakub emotsionaalset rahulolu, aitab kaasa ema enda taastumisele sünnitusest ning võib vähendada sünnitusjärgse depressiooni riski.
Mõnikord võib imetamisel olla raskusi, kuid paljudel juhtudel saab neid ületada adekvaatse abi ja toetusega. Imetamine on hindamatu kingitus, mida ema saab pakkuda oma lapsele ja iseendale. Olles ise kolme lapse ema, kelle imetamiskogemuse alguses on olnud raskusi, siis mõistan emade muret ja pean väga oluliseks, et kohe imetamise alguses saaks ema vajadusel piisava toetuse.
